Septembris ilmsiks tulnud juhtum Maarjamaa hariduskolleegiumist, kus kaks tüdrukut panid kooliõe suhtes väidetavalt toime raske seksuaalkuriteo, sunnib küsima, kas laste endi vaheline seksuaalvägivald on midagi erakordset või ei üllata see enam kogenud politseiuurijaid.
Lõuna prefektuuri lastekaitsegrupi juhtivuurija Liia Kilp tõdes, et jõhkrat seksuaalvägivalda, kus ohvrile tehaksegi füüsiliselt haiget, tuleb õnneks ette üliharva.
Küll aga jõuab uurijate lauale iga päev uusi juhtumeid, kus on põhjust alaealisi kahtlustada omavanuse või endast noorema lapse seksuaalses väärkohtlemises.
Üha enam näevad uurijad selliste tegude taga kurja juurena netimaailma, sest kõike, mida sealt leitakse, proovivad lapsed ka omal käel järele teha.
«Praegu püüame tuvastada poisse, keda on filmitud kuskil õues põõsa taga, sõbrad on kõrval. Tehakse seksuaalseid toiminguid ja üks poistest öögib. Nad paistavad noored, pigem on kannatanu algklasside poiss,» tõi Liia Kilp näite, mis ei paista teda ennast enam üllatavat.
Keegi pole kaitstud
Küsimusele, kas sellised asjad juhtuvad pigem probleemsetest peredest lastega, vastas Kilp, et pornograafilise sisuga videod levivad kõigi, ka väga hästi toime tulevate perede laste seas.
«Piisab, kui üks laps klassist on vaadanud lauspornograafiat ja jagab lahkelt oma teadmist ja kogemust teistega. Ja kui kellelgi tuleb idee, et proovime järele, siis nad proovivadki,» rääkis ta. See jutt käis algklassilaste kohta.
On viimase kolme-nelja aasta trend, et koolidest pöördutakse politseisse, sest õpetajad on näinud lapsi vahetundides pornot vaatamas. «Lapsed ei saa ju sellest aru, itsitavad ise seal juures,» lisas Kilp.