Mölder ütles, et selge põhjus, miks Tartus häälte lugemine ja kontrollimine aega võtab, on see, et jaoskonnad on hääletajate arvu poolest tublisti suuremad kui mujal riigis keskmiselt. Ka on kandidaate rohkem kui omavalitsuses tavaliselt.
«Kui teha nii, nagu on keskmiselt mujal riigis, võiksime neljakordistada valimisjaoskondade arvu, teeme näiteks 44 valimisjaoskonda,» ütles Mölder. Tartu linnas on 11 jaoskonda, Tartu linnaga liidetavas senises Tähtvere vallas kaks jaoskonda.
Keskeltläbi oli Tartu valimisjaoskonnas vaja üle lugeda paar tuhat hääletussedelit. Tallinnas oli suuremaidki jaoskondi, ent väga suurel hulgal poole väiksemaidki.
Mölder nentis, et kui Tartus püüdagi teha väiksemaid jaoskondi suurel hulgal, tekiks küsimus mõistlikkusest, vaja oleks rohkem hääletusruume, rohkem jaoskonnakomisjone.
«Kui võrrelda eelhääletamise perioodil aktiivsust kaubanduskeskuste jaoskondades ja tavalistes jaoskondades, on need drastiliselt erinevad,» rääkis ta. «Eelhääletamise perioodil oli Eestis ka selliseid valimisjaoskondi, kus päeva jooksul ei käinud ühtegi valijat, aga jaoskonna lahtioleku ajal peab tööl olema vähemalt kolm inimest. Kui mõistlik see on?»
Alustagem lugemist varem
Mölder ütles, et kui hakatakse tegema kokkuvõtteid valimiste korraldusest, paneb tema ette, et eelhääletusel antud paberhääli võiks lugema hakata juba enne jaoskondade sulgemist. Näiteks paar tundi enne. See kiirendaks tulemuse selgumist.
Ta tõi välja, et sel korral anti e- ja eelhääletusel 61 protsenti kõigist häältest, seejuures 37 protsenti e-hääletusel. Valimispäeval anti 39 protsenti häältest.