/nginx/o/2017/10/17/7227967t1h7a3a.jpg)
Tartus ei olnud valimispäeval ka südaööks kõigi valimisjaoskondade hääled kokku loetud ja esialgsed valimistulemused lasid oodata uue päeva alguseni. Sellist kriitikat ei kuulnud Tartu linna valimiskomisjoni esimees Jüri Mölder esimest korda ja tema meelest võiks arutusele võtta mitu lahendust.
Mölder ütles, et selge põhjus, miks Tartus häälte lugemine ja kontrollimine aega võtab, on see, et jaoskonnad on hääletajate arvu poolest tublisti suuremad kui mujal riigis keskmiselt. Ka on kandidaate rohkem kui omavalitsuses tavaliselt.
«Kui teha nii, nagu on keskmiselt mujal riigis, võiksime neljakordistada valimisjaoskondade arvu, teeme näiteks 44 valimisjaoskonda,» ütles Mölder. Tartu linnas on 11 jaoskonda, Tartu linnaga liidetavas senises Tähtvere vallas kaks jaoskonda.
Keskeltläbi oli Tartu valimisjaoskonnas vaja üle lugeda paar tuhat hääletussedelit. Tallinnas oli suuremaidki jaoskondi, ent väga suurel hulgal poole väiksemaidki.
Mölder nentis, et kui Tartus püüdagi teha väiksemaid jaoskondi suurel hulgal, tekiks küsimus mõistlikkusest, vaja oleks rohkem hääletusruume, rohkem jaoskonnakomisjone.
«Kui võrrelda eelhääletamise perioodil aktiivsust kaubanduskeskuste jaoskondades ja tavalistes jaoskondades, on need drastiliselt erinevad,» rääkis ta. «Eelhääletamise perioodil oli Eestis ka selliseid valimisjaoskondi, kus päeva jooksul ei käinud ühtegi valijat, aga jaoskonna lahtioleku ajal peab tööl olema vähemalt kolm inimest. Kui mõistlik see on?»
Mölder ütles, et kui hakatakse tegema kokkuvõtteid valimiste korraldusest, paneb tema ette, et eelhääletusel antud paberhääli võiks lugema hakata juba enne jaoskondade sulgemist. Näiteks paar tundi enne. See kiirendaks tulemuse selgumist.
Ta tõi välja, et sel korral anti e- ja eelhääletusel 61 protsenti kõigist häältest, seejuures 37 protsenti e-hääletusel. Valimispäeval anti 39 protsenti häältest.
Eelmistel kohalikel valimistel aastal 2013 tuli eelhääletuse perioodil 49 protsenti häältest, neist 26 protsenti e-hääletusel. Valimispäeval anti 51 protsenti häältest.
Ka võiks valimisi mugavamaks teha elektrooniline valijate register, sest selle olemasolul võiks valimispäeval hääletada ükskõik millises oma ringkonna valimisjaoskonnas ja see võiks teha võimalikuks ka e-hääletamise valimispäeval.
«Teoreetiliselt võiksime selle testimiseni jõuda riigikogu valimistel,» ütles Mölder.
Ta lisas, et arutatud on sedagi, kas lahutada häälte lugemine jaoskonnakomisjoni tööst.
Teisalt on tema sõnul Eestis ootus valimistulemust teada saada väga kiiresti, aga kiiresti lugemisel võib tulla vigu, sest inimesed on õhtutundideks väsinud. Nagu teada, märgiti kahele kandidaadile esialgu ekslikult sada häält tegelikust rohkem, need olid EKRE kandidaat Kalver Künnapuu ja Reformierakonna kandidaat Urmas Klaas. «Meil on valimispäeva õhtust näide, kus üks komisjoniliige jõudis hääli lugedes väsimusest komakohtadeni. Ütleski, et kandidaat sai x koma... häält,» märkis Mölder.
Valimispäeval tehti kriitikat ka selle kohta, et hääletusruumi sai vaid trepist, ei kaldteed ega lifti. Sobivaid ruume ongi Möldri sõnul raske leida ja seepärast on vähemalt eelhääletuse ajaks otsitud sellised ruumid, kuhu kõik ligi pääsevad.
«Traditsiooniline hääletamisruumi asukohta on koolimaja,» nentis ta. «Võime küsida, kui paljud koolimajad on liftiga varustatud. On üsna tavapärane, et koolimaja aula asub teisel korrusel. Kui paljudel juhtudel siis on võimalik sinna ratastooliga pääseda?»
Tartus jätkusid eile konsultatsioonid uue võimuliidu moodustamiseks ja eilse päeva vestlusest selgus, et kõige tõenäosem on kaksikliidu moodustamine.
Põhjus on selles, et ükskõik kas liitu kutsutaks sotsid ja Keskerakond või üks eelnimetatuist ja näiteks mõni valimisliit, võiks keegi väiksematest partneritest end suure esindusega Reformierakonna kõrval hakata kehvasti tundma, kui kahe partneri häältest piisaks ükskõik mille äraotsustamiseks.
Täna õhtul kogunevad Tartu reformierakondlased arutama, kellele teha võimuläbirääkimisteks ettepanek. On see siis Keskerakond, kellega on neil pikk koostöökogemus ja kelle puhul on märgitud head sisemist distsipliini, või Sotsiaaldemokraatlik Erakond, kellega koostöö on lõpetavas koalitsioonis olnud tegus, jättis Reformierakonna Tartu piirkonna juht Urmas Klaas eile veel välja ütlemata.
Tartu uus volikogu koguneb tõenäoliselt 31. oktoobril ja selleks ajaks peaks olema koalitsioonilepinguni jõutud. Volikogu esimesel istungil on päevakorras kaks punkti. Esiteks volikogu esimehe valimine ja teiseks linnavalitsuse tagasiastumispalve esitamine.
Linnapea valimine ja uue linnavalitsuse kinnitamine on praeguse kava järgi 9. novembril.