Vihm kergitab Emajõge kõnniteele aina lähemale

Sagedaste sadude tõttu on Emajõgi jõudsalt kosunud, eile oli veetase pea meeter tavalisest kõrgem. Tartus Kroonuaia silla all olev kõnnitee on veel kuiv, kuid kui vihmasadu ei lakka, siis on jõgi seal varsti tänaval.

FOTO: Sille Annuk

Tartlased pääsevad Kroonuaia silla alt veel kuiva jalaga läbi, kuid kui vihmasajud ei lõpe, võib seal õige pea Emajõgi laiutada. «Emajõgi on tõesti kõrgem kui sel ajal tavaliselt,» kinnitas keskkonnaagentuuri hüdroloogiaosakonna Lõuna regiooni spetsialist Ene Randpuu. 

Vesi jõuab Kroonuaia silla all olevale kõnniteele, kui jõe veetase ulatub 190 sentimeetrit üle hüdroloogide mõõdulati nulli. Eile kella kahe ajal päeval loksus jõgi Kaarsilla lähistel asuva mõõdulati nullist 158 sentimeetrit kõrgemal. Pikaajaline kuu keskmine veetase on sel ajal Tartus aga 63 sentimeetrit üle mõõdulati nulli. 

Võrtsjärv tõuseb

«Kõige kõrgem oli jõgi Tartus nädalavahetusel, esmaspäevast hakkas jõgi juba hoogu maha võtma,» märkis Ene Randpuu. «Ka septembris oli jõgi tavalisest ligi meeter kõrgem, siis aga kukkus oma pool meetrit.»

Lakkamatute vihmasadude tõttu on tavapärasest kõrgemad teisedki veekogud. Näiteks Peipsi ulatus Praagal eile 238 sentimeetrit üle mõõdulati nulli, pikaajaline kuu keskmine veetase on seal aga 177 sentimeetrit üle nulli. 

Kui Emajõgi paaril viimasel päeval langes paar sentimeetrit, siis Emajõge toitev Võrtsjärv, mis langes suvel küllalt madalale, tõuseb nüüd tasapisi. 

Eile loksus Võrtsjärv Rannu-Jõesuus sel ajal keskmise 29 sentimeetri asemel 50 sentimeetrit üle mõõdulati nulli. Viimase ööpäevaga oli vesi tõusnud kolm sentimeetrit.

«Emajõgi on suur, sellepärast pole see veel väga kõrge,» märkis Ene Randpuu. Kuigi jah, tänavusest kevadisest veetaseme tipust, 167 sentimeetrist üle mõõdulati nulli, jäi pühapäeval puudu 17 sentimeetrit. 

Kallastest väljas

Emajõge toitvates väiksemates jõgedes on vihmane suvi ja sügis aga silmanähtav olnud, mitmed väiksed jõed on sügisel saavutanud oma veetaseme tänavuse tipu. Nädalavahetusel tõusid aasta kõrgeimale tasemele põhjapoolsed Põltsamaa, Kääpa ja Pedja jõgi. Samuti Emajõge toitev Laeva jõgi oli eilsel haruldaselt pimedal päeval Palupõhja külla viiva tee alguses juba kallastest väljas. 

Lõunapoolsed jõed, näiteks Mustjõgi ja Piusa jõgi, olid kõige kõrgemad aga juba augustis. 

«Sel sügisel jätkub vett kõikjale ja võib öelda, et vihmase suve ja sügise tõttu on jõed hüperaktiivsed,» märkis Ene Randpuu. «Kui vihma veel tuleb, võib Emajõgi Tartus üle kallaste tulla.» 

Ilmateenistuse andmetel peaks Tartus vihmasadu täna hommikust mõneks päevaks pausi tegema.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles