Raehärrade maised jäänused saavad viimaks väärika rahupaiga

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Tartu ülikooli arheoloogidel Jaak Veskel (vasakul) ja Martin Malvel jagub hauakambris tööd selle nädala lõpuni. Malve peab hea seisma selle eest, et kõik sinivereliste luud saaks nagu kord ja kohus kokku kogutud.

FOTO: Sille Annuk

Kui 1794. aastal surnud Tartu raehärra Jacob Friedrich Teller teadnuks, millises keskkonnas tema maised jäänused kahesaja aasta pärast puhkama peavad, keeranuks ta aegsasti hauas ringi. Aegsasti selle pärast, et aegade jooksul on ligi kaheksa meetri sügavuses hauakambris lebavad Telleri ja tema lähikondlaste luud kattunud kõiksugu sodiga, mistõttu viimastel aastakümnetel poleks ümber pööramiseks enam lihtsalt ruumi jagunud.

Ent peagi krüpti nukker seisukord muutub. Tartu linna asutus Kalmistu on koostöös muinsuskaitseametiga võtnud Raadi kalmistu peavärava läheduses paikneva Telleri kabeli korrastamise viimastel aastatel jõuliselt käsile: esmalt taastati kabeli katus ja karniisid, nüüd on jõutud sisetööde juurde. Sisetööde esimene etapp tähendabki hauakambri puhastamist.

Kardaanist kondoomideni

Krüptis toimetavad Tartu ülikooli arheoloogid osteoloog Martin Malve juhtimisel, lisaks on ametis paar kalmistu töötajat. Esmaspäeval Tellerite rahupaika väisates hakkas esmalt silma rohke lauamaterjal, mis oli paigutatud kabeli seinte äärde. «Kirstulauad,» kõlas Malve napp selgitus. Laudade vahelt paistis ka üks sinine väikelapse puusärk.

Siin oli kõvasti vanu surnuaiapinke, samuti klaasikilde, konservikarpe, kardaanifragmente ja muud sodi, rääkis Martin Malve.

Hauakambris osutas Martin Malve esmalt krüpti mõlemal pool paiknevatele roostes raudrelssidele. Nende peale paigutatigi sargad kadunukeste maiste jäänustega, kuid ajapikku kirstud lagunesid ning kukkusid hauakambri põrandale. Sinna need ka jäid, ning et nõukogude ajal kasutati kabelit kolalaona, mille uks lukku ei käinud, kattusid sinivereliste luud aastate jooksul paarimeetrise «kultuurikihiga». 

«Siin oli kõvasti vanu surnuaiapinke, samuti klaasikilde, konservikarpe, kardaanifragmente ja muud sodi,» rääkis Malve. 

Ta täpsustas, et krüpt on välja andnud ka ühe koera luustiku, rohkelt kondoome ning bingoloto pileteid. Ühe põnevaima leiuna tõi Malve aga välja pudelikirja ilmselt 1930. aastate lõpust või 1940. aastate algusest, mis sisaldas kaht fotot. Need saadetakse edasiseks uurimiseks filmiarhiivi.

Kuid kõige tähtsam on ikkagi see, et nagu kord ja kohus saaks välja puhastatud Tellerite ning 19. sajandil hauakambrisse maetud raehärra Henningi ja tema perekonnaliikmete maised jäänused. 

Krüptist on praeguseks leitud 15–20 inimese luid. Skeletid lebavad põrandal segipaisatult, kuid kolme täiskasvanu ja ühe imiku luustikud on säilinud enam-vähem terviklikul kujul.

Edasisteks uuringuteks (sugu, vanus, võimalikud patoloogiad) viiakse luustikud ülikooli, kuid kui kalmistu kabeli sisetöödega ühele poole saab, maetakse luud tagasi krüpti. Sinna pannakse tagasi ka kirstulauad ning võimalik, et välja tulnud riidedki, mis on nagu puitki üllatavalt hästi säilinud.

Konserveerimise ootuses

Telleri kabeli välisvaade.

FOTO: Sille Annuk

«See on kultuurilooliselt tohutult informatiivne materjal, sest muuseumide kogudes on tolle aja riietest vaid fragmente, samal ajal kui siit oleme leidnud terveid kleite ning ühe naise juurest ka kuldkõrvarõnga. Kuid praegu on raha vaid välitöödeks ja luude uurimiseks, konserveerimiseks aga mitte,» nentis Martin Malve.

Ta lisas, et nii kaevataksegi teadmisega, et välja tulevad tekstiilid on hävimisohus, ning need paigutatakse ülikoolis esialgu külmkappi, kuid mis neist edasi saab, pole paraku selge. 

«Siit välja tulev riidekogum on väga erakordne, nii et ehk ikka konserveerimiseks rahastus leitakse,» avaldas Malve lootust.

Tartu Kalmistu juhataja Enn Veenpere tõdes, et konserveerimisse nemad panustada ei saa, selle raha peaks leidma muuseum, kuhu leiud hoiule lähevad. Kalmistu prioriteet on kabeli sisetööd, koostöös muinsuskaitseametiga loodetakse vajalik raha leida järgmisel aastal.

«Eelkõige on tarvis ette võtta krohvi taastamine, sest vahepeal jooksis katus läbi ja krohv on osaliselt pudenenud. Samuti vajab remonti kabeli tellispõrand ning hauakambri peale tuleb teha korralik luuk,» loetles Veenpere kavas olevaid töid.

Väikelapse kirst oli nii heas seisus, et säilinud oli isegi selle sinine värv.

FOTO: Sille Annuk

Tagasi üles