Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Kevadpäevadele pani punkti veešõu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Ühelt korralikult veeürituselt ei tohi kunagi puududa veesõda! Mõnel võistkonnal oli koguni ämber kaasas, et konkurentidel elu võimalikult märjaks teha.
Ühelt korralikult veeürituselt ei tohi kunagi puududa veesõda! Mõnel võistkonnal oli koguni ämber kaasas, et konkurentidel elu võimalikult märjaks teha. Foto: Sille Annuk

Eile kevadised tudengipäevad lõpetanud paadiralli võib kokku võtta lühikese, kuid tabava lausega: väga palju sebimist, kuid väga vähe edenemist.


Veel enne, kui rahvaaerutajad said oma paadid vette lasta ja rühkima panna, olid võistlustules tõsisemad tegijad. Tänavu pistsid seal rinda vaid kaks sõjakooli võistkonda, sest kolmandana end kirja pannud  Konnapoegadel tekkis konkurentsi nähes rambipalavik ja nad otsustasid loobuda.

Sõdurite esimene võistkond sai kiirelt ümber Kaarsilla-aluse poi, kuid nende koolivendadel kulus seal tubli viis minutit tugeva voolu vastu nühkimist. See oli oma järge ootavatele rahvasportlastele heaks õpetuseks, kuidas silla alt läbi  sõita.

Suurem osa siiski õppust ei võtnud või ei olnud tihedas saginas aega vaadata, kuhu paadinina pöörab. Igatahes said silla juures võistlust nautinud pealtvaatajad kõiki paatkondi pikalt-pikalt silla juures imetleda: üha uuesti üritati poist mööduda ning ikka ja jälle viis vool nad tagasi.

Võistluse esimesena lõpetanud Siim ja Rauno Luunjast tegid konkurentidele ära üsna pika puuga – vette saadi kiirelt ning ka ümber poi eeskujulikult ja probleemideta.

Noormehed rääkisid, et tublit trenni sai tehtud nädala jagu, aga ka muidu on nad paadiga tihti veel, kas niisama sõitmas või kalal käimas.

Esimest korda osalesid nad eelmisel aastal ning siis saadi kiirustajate hulgas kohe teine koht.

«Paar aastat võib-olla veel proovime ja siis äkki läheme sportlaste klassi,» pakkus Rauno, kuid arvas, et ehk minnakse tõsisemate tegijatega jõudu katsuma juba järgmisel aastal.

Veel polnud viga, olevat teine päris soe, kinnitas Kar-summil osalenud Karin Mardo, kes rääkis, et põhjalikult sai vesi ära proovitud juba laupäevasel Tudengiekstreemil.

«Vees pole midagi hullu, aga siis peab välja tulema,» rääkis neiu enne vette hüppamist.

Lisaks poole külmemale õhule – pühapäeval näitas Emajõe-äärne sammas veetemperatuuriks 12–13 kraadi ning õhusoojaks veidi üle kuue kraadi – vihistas ka külm tuul, mis peaaegu täielikult nullis aeg-ajalt pilve tagant välja piilunud päikese pingutused.

Tagasi üles