Silma riivavaid isetekkinud kuulutamiskohti jääb linnas üha vähemaks

Tartus on sel aastal paljudest kohtadest omaalgatuslikud reklaamkohad kadunud. Üks neid pindu, mis on veel säilinud, asub Kuperjanovi ja Veski tänava ristmiku lähedal. Foto: Kristjan Teedema

Kõikvõimalike kultuuriürituste tutvustamiseks on Tartus üheksa ümmargust betoonposti, millel reklaamimise eest tuleb maksta. Lisaks neile ja Küüni tänaval asuvale «Kultuurilaevale» jäävad linnas mitmel pool silma omaalgatuslikud ning tasuta kuulutamise kohad, milleks kasutatakse enamasti aedu või tühjana seisvaid maju. 

Nende pindade eest keegi korrapäraselt ei hoolitse ja vanu plakateid ära ei võta, mistõttu on paberikiht seal tihti mitme sentimeetri paksune. 

Linn ei võitle

Pikka aega oli menukas teadete edastamise sein Tartu ülikooli raamatukogu lähedal Kitsal tänaval. Ligi seitse aastat tagasi ilmus aga majaseinale keelav silt, sest tegemist on muinsuskaitsealuse tõllakuuriga. 

Tänavu on linnapildist kadunud kolm isetekkinud kuulutamiskohta. Tartu linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna juhataja Tõnis Arjus kinnitas, et linn reklaamtulpade eest ei võitle, selliste kohtade kadumine on sel aastal olnud juhuslik või juhtunud olude sunnil. 

Nii näiteks lammutati suvel aadressil Vaksali 2e linnale kuulunud vana puumaja, mille seinad olid paksult plakateid täis kleebitud.

Kui kuulutusi pannakse linna hoonele, saab linn seda keelata, kuid üldiselt on Arjuse sõnul maja või aia korrashoid iga omaniku vastutusala. «Sellepärast pani Tartu kaubamaja bussipeatuste kõrvale sildid välja, et ärge seinale kuulutusi riputage, sest see nägi lõpuks üsna halb välja,» lausus ta. 

Tartu kaubamaja turundusjuht Piret Kull ütles, et kaubanduskeskuse sein ei ole mitte kunagi olnud mõeldud kasutamiseks reklaam- ja teadetetahvlina. Sinna hakati teateid kleepima alates hoone kerkimisest ja mitte keegi nende plakatite sisu ei kontrollinud. 

Reklaamimist keelavad sildid pani kaubamaja oma välisseinale selle aasta alguses. Kuigi reklaamid riivasid hoone seinal silma, pandi Kulli kinnitusel keelavad sildid ennekõike seepärast, et bussiooteala läheb remonti ja kuulutuste koht oleks remondi ajal niikuinii ära kadunud. 

Maja renoveerimise tõttu kadus hiljuti kuulutamisvõimalus samuti Ülikooli tänavalt Werneri kohviku kõrvalt. Sealt möödujad nägid varem puidust aiaväravate peal sentimeetrite paksust plakatikihti. Eelmisel nädalal sai Ülikooli 11 sisehoov uued, metallist väravad, kuhu midagi enam kleepida ei saa. 

Ülikooli 11 hoone fassaadi ja sisehoovi korrastamine on peamine põhjus, miks puitväravaid enam pole. 

Hoone ühe omaniku Agnessa Pillmanni sõnul oli tänavalt avanev pilt väga inetu, kuna aed oli mädanenud ja tuulega lendasid plakatid ja kuulutused igale poole laiali ning neid tuli pidevalt üles korjata.

Aiale plakatite kleepimine oli küll pikaaegne isetegevus, hoone omanik aga leidis, et inimesi poleks olnud mõtet keelata. «Kui oled ühte keelanud, oleks teine ikka pannud,» arvas Pillmann. 

Tasuta uued pinnad

Linna ametlikud kuulutamiskohad, «Kultuurilaev» ja betoonpostid, on tasulised. «Kultuurilaevale» saab tasuta panna vaid mitteärilisi kuulutusi. Kui keegi on sellele plakati riputanud ja see näeb kena välja, siis harilikult seda siiski maha ei võeta. «See peab ennekõike viisakas välja nägema ja meie kliendi plakatit ei tohi üle kleepida,» lausus osaühingu Tartu Reklaamteenused projektijuht Andres Kiis. 

Tartu linnavalitsus on suhelnud kohalike kultuuriinimestega, kes on avaldanud soovi, et linnas võiks olla tasuta kuulutamise pindu. Et praegused isetekkinud lahendused pole Tõnis Arjuse sõnul silmale kuigi ilusad, on paras proovikivi, kuidas leida lahendus, mis oleks kena. 

Samuti tuleb leida hooldaja, kes vanu plakateid maha võtab. «Ei tea, millisel kujul need võiksid tulla ja kuhu, aga ma arvan, et sellega peaks tegelema,» lausus Arjus.