Tartu vallavalitsus algatas suvel Raadile kerkinud ning sügisel tootmist alustanud asfalditehase kohta väärteomenetluse, kuna sel puudub ehitusluba.
Raadile hiljuti rajatud asfalditehas osutus ebaseaduslikuks (2)
Tartu Postimehele teadaolevalt algatas vallavalitsus väärteomenetluse ehitusseadustiku paragrahvi 138 lõike 2 alusel, mis tähendab ehitusloata ehitamist. Juriidilise isiku puhul võib sellise rikkumise eest määrata karistuseks kuni 32 000 eurot trahvi.
Kõnealune tehas kuulub osaühingule AC Tehased, mille omanikud on Asko Vester ja Silver Reiljan. Mõlemad on seotud Tartu kohalike tee-ehitusfirmadega: Vester osaühinguga RoadWest ning Reiljan osaühinguga Asfaldigrupp. Tehasele vajalikku maatükki renditakse nende sõnul Tartu vallalt.
«Kahjuks on jah selline olukord, et hakkasime kuu aega tagasi vallast kasutusluba taotlema ja tuli välja, et ajutine ehitis on samuti ehitis ning vajab ehitusluba,» selgitas Vester tekkinud olukorda.
Tunnistasid eksimust
Vesteri sõnul tunnistasid nad vallas fakti, et nad on eksinud, kuid põhjendasid oma seaduserikkumist teadmatusega. «Vana ehitusseaduse järgi polnud ajutisele ehitisele luba vaja. Kõik Eestis olevad tehased on tegelikult teisaldatavad ja kellelegi pole väljastatud ehitusluba. Mõtlesime samamoodi, sest ka meie tehast on võimalik lahti võtta,» rääkis Vester.
Tehase teine omanik Silver Reiljan märkis, et tekkinud olukord on kahe otsaga asi ning vihjas konkurentidele. «Ühelgi tehasel ei ole kasutusluba. Aga kaebamine käib. Meil on tegelikult tegevusluba olemas. Ma võin (asfalti – toim) teha,» lausus Reiljan, pidades silmas keskkonnaameti väljastatud õhusaasteluba, millele andis 7. juunil heakskiidu ka Tartu vallavanem Aivar Soop.
«Kellelgi oleme ikka pinnuks silmas. Meid on kaevatud ka keskkonnainspektsiooni ja korduvalt kontrollimas käidud, aga kõik oli korras. Kui see tehas ei vasta keskkonnanormidele, siis peaks kõik teised Eesti tehased ära hävitama, sest meie tehas on ju üks uuemaid,» selgitas Vester.
Samas tunnistas Vester eksimust. «Seaduse mittetundmine ei vabasta karistusest. Nüüd ootame valla trahvi või mingit ettekirjutust,» lausus ta. Vester avaldas lootust, et tehast on võimalik siiski ka tagantjärele seadustada.
Tehase seadmed on pärit Saksa firmast Benninghoven ning moodne tootmiskompleks maksis pea kolm miljonit eurot. Aastas suudab tehas toota ligi 200 000 tonni asfaldisegu.
Vald teadis ammu
Selle kõige taustal tekib küsimus, kuidas on võimalik, et Tartu valda kerkis suur asfalditehas ning vald tundis selle vastu huvi alles kuu aega pärast tehase käiku laskmist?
Tartu vallavanem Aivar Soop oli selgitusi andes napisõnaline ja põhjendas seda käimasoleva väärteomenetlusega. «Jah, seda on omavoliliselt ehitama hakatud ja seal on alustatud meie poolt väärteomenetlus. Aga seadusest tulenevalt ei tohi me menetluse ajal informatsiooni jagada,» ütles Soop.
Kuidas on võimalik, et Tartu valda kerkis suur asfalditehas ning vald tundis selle vastu huvi alles kuu aega pärast tehase käiku laskmist?
Küsimusele, miks otsustati menetlust algatada alles septembris, kuigi tehase kerkimisest teadis vald kogu suve, jäi vallavanem selge vastuse võlgu. «No sellepärast, et siis vallavalitsus otsustas algatada ...» lausus Soop.
Samuti väitis vallavanem, et Tartu vald polegi Raadil asuvat maatükki tehase omanikele rendile andud. «Meie ei saagi seda rentida, seda rendib keegi teine. See pole valla renditav maa ... Aga ma ütlen, et mis seal täpselt on, seda ma ei saa kõike rääkida, sest menetlus käib,» kordas Soop.
Ta soovitas Tartu Postimehel saata valda kirjalikud küsimused ning lubas neile vastata seadusega ettenähtud korras ehk 30 päeva jooksul.
Sihtotstarbe järg on Raadi vanal lennuväljal asuv kõnealune maatükk 100 protsenti transpordimaa, mis on mõeldu liiklemiseks ja transpordiks.