Politsei number vaikis kui haud

Visanud maakivimürakaga sisse Saekoja 19 maja aknaklaasi, haaras varas läbi avause kiiresti, mis kätte sai, ja lahkus, jättes värskelt kaevatud mullale sügavad jalajäljed. Foto: Sille Annuk

Kuidas on see 21. sajandil võimalik, et ainus viis politseiga kontakti saada on sõita ise politseimajja ja anda ukse taga kella, ei suuda oma imestust varjata varguse ohvriks langenud tartlane Leino Reinsoo.

Tol 18. aprilli varahommikul kella viie paiku äratas Saekoja tänav 19 majas elava ning teisel korrusel maganud mehe alumiselt korruselt kostnud puruneva klaasi klirin. Kui ta mõne hetke pärast alla jõudis, nägi keset põrandat lebamas vaid maakivimürakat ning selle ümber klaasikilde. Varas oli juba läinud.

Reinsoo helistas kohe politseisse, kuid tulutult. Telefon vaikis ja nii mitmel korral järjest. Varguse ohvriks langenu otsis seejärel häirekeskuse vahendusel kontakti Põhja prefektuuriga. «Sealt sain pehmelt öeldes sõimata, et miks ma Tallinna helistan, kui ma ise Tartus olen,» ütles Reinsoo.

Ei jäänudki muud üle kui panna autole hääled sisse ning sõita Tartu politseimaja juurde abi otsima.

Tekkis ülekoormus

Politseimaja uksel kella lasknud Reinsood teenindati ukse taga asunud mikrofoni ja valjuhääldi kaudu. Autosõidust oli aga kasu ning ligikaudu tund pärast mehe esimest püüet politseiga kontakti saada olid seadusesilmad tema õue peal kohal.

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse kommunikatsioonijuht Kaia Prillop tunnistas, et 18. aprilli hommikul esines Lõuna prefektuuri piirkonnas politsei lühinumbrile 110 helistades tõepoolest häireid. Politsei võis olla elanikele kättesaamatu ajavahemikus kell 4.53–5.25.

«Kõnede jaotamise süsteemis katkestust ei toimunud, kuid ülekoormusest tingituna esines süsteemi tavapärasest tööst kõrvalekalle,» selgitas Prillop. Äraseletatult tähendab see, et kõne tuli küll telefonijaama, kuid ei jõudnud korrapidaja töölauale.

Kui politsei kättesaamine võtab tavapärasest enam aega, saavad hädasolijad kasutada abi kutsumiseks hädaabinumb­rit 112. Abivajajatele on abi kindlasti tagatud, lisas Prillop.

Küsimusele, kas selliseid sidehäireid võib ette tulla ka edaspidi, vastas Prillop, et süsteemide töökindluse suurendamisele pööratakse iga päev pidevat tähelepanu.

Need süsteemid peaksid olema ju dubleeritud, on Rein­soo hämmingus. «Mis oleks saanud raskemal juhul, kui kedagi oleks pussitatud või kui keegi oleks jäänud auto alla?»

Jäljekoer kaugel

Uurija tegi Saekoja tänavas pildid ja vaatas sündmuspaiga üle. Varga värsked jalajäljed ilutsesid mullapinnal, kuhu oli külvatud värske muruseeme. Reinsoo märkuse peale, et vaadake, siin on ka päti värsked jalajäljed maas ning tuleks võtta koeraga jälg üles, öeldi, et Tartus ei ole koera.

«Eesti suuruselt teises linnas ei ole politseil jäljekoera? Uskumatu!» imestas Reinsoo.

Lõuna prefektuuri pressiesindaja Liina Pissarevi sõnul on Lõuna prefektuuris, sealhulgas Tartus, teenistuskoerad täiesti olemas. Jäljekoera kasutamise võimalused sõltuvad väga palju sündmuskoha olustikust.

«Üldjuhul on prefektuuris teenistuses korraga üks koer, kes on koos koerajuhiga abiks kogu prefektuuri teeninduspiirkonna politseinikele,» selgitas Pissarev.

Selle sündmuse puhul oli koerajuhi hinnangul vaid väike tõenäosus, et koer tulemuslikult jälje üles võtab, kuna koer oleks sündmuskohale saabunud ajaks, mil hommikune inimeste liikumine on juba alanud ning segavaid lõhnu õhus liiga palju. Seetõttu ei saadetud koera sündmuspaigale.

Pissarevi hinnangul käitus kodanik väga õigesti, kui helistas telefonil 112. «Iga päev koostööd tegevad asutused saavad omavahel suhelda ka teisi telefoninumbreid ja kommunikatsioonikanaleid kasutades,» ütles ta.

Info kõnealusest vargusest jõudis Lõuna prefektuuri Põhja prefektuuri kaudu. Uurija koos eksperdiga jõudis sündmuskohale kell 6, lisas Pissa­rev.

Läheb kuid

Pärast politsei külaskäiku sõitis Reinsoo kell üheksa uuesti politseimajja, rääkis uurijale ümber maja luusinud võimalikest kahtlusalustest ning tegi avalduse. «Suhtumine oli selline, et äkki te ikka ei teeks seda avaldust,» kirjeldas Reinsoo.

Sel nädalal helistas Reinsoo uurijale ning küsis, kui kaugel uurimine on. Vastuseks sai ta, et enne paari kuud ei ole mõtet politseid tülitada. «Minu jaoks on see juba lootusetu üritus,» ohkas mees.

Ohvri arvates sagenevad vargused siis, kui mõnda asumisse saabub võõrast rahvast. Kõrvalasuva ühistu juures tegid remonti võõrad inimesed, viitas Reinsoo võimalusele, et vargaid ei ole tarvis kuigi kaugelt otsida.

Tol varahommikul tegutses varas väga kiiresti. Purustanud kiviga umbes näo kõrgusel asuva akna, küünitas ta käega tuppa ja ulatas kaasa haarama mobiiltelefoni, autovõtmed ja muudki väärtuslikku. Omaniku sõnul on talle tekitatud kahju suurus vähemalt 1500–2000 eurot.

Pätid virutavad kõike

• 26. aprillil murti Tartus Õnne tänaval sisse korterisse ning varastati sealt sülearvuti HP ja prillitoos koos prillidega. Kahju on 915 eurot.

• Ööl vastu 24. aprilli murti Tartus Lutsu tänaval sisse sõidukisse VW Golf, millest varastati makk ning spinning koos kalastustarvetega. Kahju on 150 eurot.

• 22. aprillil teatati, et nädala jooksul on Puhja vallas Võsivere külas sisse murtud ehitussoojakusse, kust on varastatud plastaken ja -uks ning aiakäru. Kahju on 320 eurot.

• Ööl vastu 20. aprilli varastati Tartus Jakobsoni tänaval maja rõdult spordivarustust: tuulepluus ja kapuutsiga tuulejope, jooksutossud, retuusid ja kõrvaklapid. Kahju on 292 eurot.

• Ööl vastu 19. aprilli varastati Tartus Aida tänaval maja hoovist 200-liitrine rohelisest plastist prügikonteiner. Kahju 89 eurot.

• 17. aprillil avastati, et Kallaste linnas Võidu tänava garaažist on varastatud viis roostevabast metallist toru. Kahju on 320 eurot.

• 17. aprillil varastati Tartus Struve tänaval pingil tukastama jäänud joobes mehe taskust mobiiltelefon Samsung S8000. Kahju on 513 eurot.

• 16. aprillil varastati Meeksi vallas Meerapalu külas tee ääres asuva talu hoovist katkise süütelukuga valget värvi sõiduauto Opel Omega Caravan registreerimisnumbriga 320 TDR. Kahju on 100 eurot.

• 12. aprillil avastas kodanik, et Puhja alevikus Reku teel on sisse murtud laudahoonesse ja varastatud rohelist värvi kummipaat koos aerude ja pumbaga. Kahju on 200 eurot.

• Ajavahemikus 11.–13. aprillini murti Rannu vallas Paju külas sisse talu garaaži ning varastati sõidukõlbmatu auto ZAZ 968M. Kahju on 150 eurot.

• 8. aprilli hilisõhtul varastati Tartus Tiigi tänava jalgrattahoidlast meeste musta värvi maastikujalgratas Kross. Ratas oli valesti lukustatud ja nii oli hoidlas alles vaid esiratas ühes rattalukuga. Kahju on 200 eurot.

• Ajavahemikus möödunud aasta detsembrist kuni 16. aprillini murti Rõngu vallas Teedla külas sisse kuuri ja varastati küttepuid. Kahju on ligikaudu 350 eurot.