Perearst: esimesed liikumisretsepti saajad on olnud rõõmsalt üllatunud

  • Tartu perearstid on MTÜ Liikumisretsepti tegevusega enamasti kursis.

Perearst Hiie Karelson.

FOTO: Margus Ansu

​Perearst Hiie Karelson on seda meelt, et liikumisretsept võib aidata inimesi treeninguid uuesti alustama ning oma liikumisharjumust kujundama küll. 

Krooniline valusündroom on arstile alati paras proovikivi ning liikumisel on ravis oluline osa, leiab ta, kuid enamasti ta ise otsest trennisoovitust, et mis spordiala või klubi valida, ei ole seni andnud.

«Soovitusi regulaarseks liikumiseks aga küll,» lisas ta. «Abi on ju kõigest: ka näiteks jalgsi tööle või poodi minekust, koeraga jalutamisest, õhtusest rattaringist või millest tahes, mis on meeldiv. Näiteks sundasendist tingitud kroonilise valusündroomi ja lihaspingete korral olen andnud siiski ka konkreetseid soovitusi, öeldes, et abi saab pilatesest või seljakoolist. Kuid kardan, et sellisel kujul ei pruugita neid kuulda võtta.»

Kuna liikumisretseptiga saab patsient arstilt suunamise koos füsioterapeudi ja spordiklubi kontaktandmetega, siis edasine tegevus on juba koordineeritud ning nii on Karelsoni meelest ka suurem tõenäosus selleks, et patsient treeningutele jõuaks. 

Kui rääkida vanemaealistest, juba pensionile jäänud inimestest, on Karelsoni meelest tähtis ka sotsiaalne läbikäimine ning teiste treeningurühma liikmetega suhtlemine.

«Ainevahetussündroomi puhul kaasneb ülekaaluga teatud tüüpi rasvhapete ehk tri-glütseriidide taseme tõus, veresuhkru kõrgenemine, rasvmaks  ehk steatoos, vererõhu kõrgenemine ning  kõige selle puhul on abi kehakaalu alandamisest,» selgitab ta. «Seega jõuame oma jutuga taas regulaarse liikumise juurde, sealt edasi veel toitumisnõustamiseni.

Hiie Karelsonile meenub paar kroonilise alaseljavaluga patsienti, kes on regulaarsest võimlemisest saanud oma kaebustele leevendust. 

«Olen neid patsiente suunanud füsioteraapiasse ning nad on hakanud käima regulaarselt ravivõimlemise grupis,» ütleb ta. «Ka häiritud ainevahetusega patsientide hulgas on olnud väga motiveeritud isikuid, kes kehakaalu langusega on saavutanud hea enesetunde, vererõhu alanemise, positiivsed muutused vereanalüüside tulemustes ning lisaks regulaarse liikumisharjumuse.»

Perearst Hiie Karelson on esimesed liikumisretseptid andnud inimestele vanuses 45–55 aastat ning kõik nad on selle vastu võtnud väga positiivselt.

«Nad on olnud meeldivalt üllatunud, et perearst annab neile suunamise spordiklubi treeningusse. Nad kõik tunnistasid, et neil on plaanis spordiga tegeleda, kuid nad ei ole veel midagi sobivat leidnud või ei ole olnud neil aega sellega tegeleda,» meenutab ta.

Kui Hiie Karelson mõtleb oma nimistu peale üldisemalt, siis näib talle, et suur osa ta patsiente siiski tegeleb jõukohase treeningu ja liikumisega. 

«Osaletakse ka rahvaspordiüritustel, aga sageli puudub regulaarsus,» lisab ta. «Füüsilise koormuse kohta ei jõua ma alati patsiendi vastuvõtu käigus eraldi küsida, kuid tegelikult saan haiguslugu kirja pannes enamasti ikkagi ülevaate patsiendi liikumisharjumustest.»

Tagasi üles
Back