:format(webp)/nginx/o/2017/10/12/7203819t1ha472.jpg)
Sõna «liikumisretsept» suunab mõtted sellele, et kui meil on kõige mitmekesisemas valikus retseptiravimid, siis sellist retsepti, kus oleks kirjas mulle isiklikult paras annus treeninguharjutusi ning mille kirjutab välja mu perearst, veel pole. Aga võiks!
Eeva-Liisa Sibul ja Eda Vallimäe töötavad Tartu ülikooli kliinikumis füsioterapeutidena ning mõlemal on taskus ülikooli magistridiplom.
Eeva-Liisa Sibul on keskendunud vaagnapiirkonna füsioteraapiale ning meeste tervisele. Eda Vallimäe nendele patsientidele, kes kaebavad kroonilist valu. Nad mõlemad on oma töösse kiindunud ning seda tehes märganud tervishoiusüsteemis auke, mida nad nüüd oma kodanikualgatusliku ettevõtmisega paigata üritavad.
Just nemad on asutanud mittetulundusühingu, millele panid nimeks Liikumisretsept.
Eda Vallimäe selgitab, et nii mõnigi kord tuleb patsienti süstemaatiliste harjutuste tegemisele suunata, sest soovitusest «olge kehaliselt aktiivsem» ei piisa.
«Kui inimesi saaks näpunipsuga treenima panna, siis me sellest ei räägiks,» ütles ta. «Inimestel on alati kas füüsilisi või psühhosotsiaalseid piiranguid. Aga kehaline aktiivsus võib asendada nii mõnegi tableti, samas mitte ükski tablett ei suuda asendada kehalist aktiivsust!»
Ravitreeningurühmi on kahte liiki: treeningud krooniliste liigesekaebuste või alaseljavaluga inimestele ning treeningud häiritud ainevahetusega inimestele.
Liikumisretsept on individuaalne või diagnoosipõhine kirjalik liikumissoovitus inimesele, kelle tervisehäda raviks või vähendaks regulaarne treening. Sellel peaks olema sama tugev tähendus kui retseptil, millega saab apteegist pille ja tilkasid koos tarvitamisõpetusega: kolm korda päevas ja pärast sööki.
«Haiguste ampluaa, mida liikumine suudab ravida, on suurem, kui tavainimene arvab,» selgitab Eda Vallimäe edasi. «Aga seni, kuni me liikumisretsepti päriselt ei kasuta, kuulab patsient liikumissoovituse ära, aga lõpuks uurib arstilt ikka, millal ta need tabletid saab või operatsioonile pääseb.»
Mittetulundusühingu Liikumisretsept tegevusega on kursis kõik Tartu perearstid. Mõned on kinnitanud, et asuvad füsioterapeutidega kindlasti koostööd tegema, kuna näevad oma nimistus kas krooniliste liigeskaebuste ja alaseljavaluga inimesi, samuti neid, kel on normaalne ainevahetus häiritud, kes on kas ülekaalulised või põevad teist tüüpi diabeeti ning kelle südame- ja veresoonkonnahaiguste risk on suur. Kõiki neid haigusi suudab regulaarne kehaline aktiivsus ravida või leevendada.
Üks neid perearste on Hiie Karelson.
«Liikumise olulisust on raske üle hinnata ning kasulik on see igasuguse terviseprobleemi korral,» ütleb ta. «Liikumisretsepti ja patsientide peale mõeldes pakkusin välja veel depressiooni ja ärevushäirega inimeste grupi, kuid mõistan, et kohe algul ei jõua need füsioterapeudid kõigiga tegeleda.»
Liikumisretsepti saab välja kirjutada näiteks perearst, kes saadab patsiendi liikumisnõustamisele ehk mittetulundusühingu Liikumisretsept füsioterapeutide Eeva-Liisa Sibula või Eda Vallimäe juurde.
Neil on aega inimest kuulata ning tema elustiili ja harjumuste ning kaebustega end kurssi viia. Ja et mida inimene ka ise soovib, mis on ta eesmärk.
Arutatakse läbi, kas tema tervist arvesse võttes sobib talle kõige enam jõutreening, tasakaalutreening või aeroobne treening ning mis on vastunäidustused.
Seejärel on patsiendil võimalus end kirja panna Tartu kahes spordiklubis peetavatele ravitreeningutele, mille kuutasu on odavam spordiklubi tavapärasest kuutasust.
Ravitreeningurühmi on kahte liiki: treeningud krooniliste liigesekaebuste või alaseljavaluga inimestele ning treeningud häiritud ainevahetuse all kannatajatele.
Liikumisretseptile pääsevad oma tervisest teadlikud inimesed ligi aga ka otse, kas Liikumisretsepti meeskonnale kirjutades või neile helistades.
Eeva-Liisa Sibul ja Eda Vallimäe kinnitavad, et krooniliste haigustega inimeste hulgas on väga teadlikke inimesi, kes oskavad oma seisundit, näiteks kõrgvererõhutõbe, hästi kontrolli all hoida ega vaja perearstivisiiti sagedamini kui kord aastas. Samas võib neil regulaarsest trenniskäimisest olla möödas hulk aega ning motivatsiooni leidmine keeruline. Liikumisretsept aitab.
Ravitreeninguid spordiklubides hakkavad juhtima treenerid, kes on asjatundlikud ning samuti huvitatud sellest, et nende tööl oleks treenitava tervisele suurem mõju. Jutt käib Tartu spordiklubist My Fitness Lõunakeskuses ja Arcticu spordiklubist Annelinnas.
«Individuaalseid treeninguid me veel ei paku, kuna meile tundub, et need inimesed vajavad just gruppi. Et nad seal sõbruneksid ja edaspidi teaksid, et Malle ja Kalle ka tulevad ning et koos on tore trennis käia,» märkis Eda Vallimäe. «Kui nad oleksid ise aktiivsed sportijad, küllap oleksid nad siis juba kuskil metsarajal.»
Ühest asjast räägivad Eeva-Liisa Sibul ja Eda Vallimäe veel.
Taastusravikliinikus käib treeninguil palju Tartu rahvast, nende hulgas on palju krooniliste kaebustega patsiente, kelle tervislik seisund on ühetaoline. Et seda head taset hoida, vajavad nad regulaarset füüsilist liikumist, aga selleks ei peaks nad tingimata käima just taastusraviarsti vastuvõtul, mis kulutab haigekassa raha ja muudab eriarstijärjekorra pikemaks.
«Taastusravi ei tohiks pakkuda regulaarset treenimisvõimalust riigi raha eest, selle eest peab inimene ise vastutama,» arvab Vallimäe. «Kui perearst on samuti valmis inimese ravitreeningusse suunama ja kui neid treeninguid on võimalik teha spordiklubides, siis aitab see vähendada taastusravikliiniku koormust igas mõttes.»
/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)