Küttearve sunnib sohu jõhvikale

Tõrvandis Papli 15 majas elav Kalju Tisler kurdab, et peab talviste suurte küttearvete hirmus rabas jõhvikal käima ja marjade müügiga raha koguma. Jõhvikaid pakkus ta ka ajakirjanikule. Foto: Sille Annuk

Kui soe on õigupoolest soe tuba? Kellele kuidas. Mõni ütleb, et ta ei saa rohkem kui 19-kraadise toatemperatuuri juures enam hästi magada, teine tõmbab ka 26 kraadi korral paksu kampsuni selga ja väristab õlgu.

Tõrvandis Papli tänava kortermajas on käima läinud omamoodi kassi-hiire mäng. Kui ühed leiavad, et kütteperioodi alustada on liiga vara, siis teised tahavad rohkem soojust. Ühed keeravad radiaatoritesse minevatel torudel kraanid valla, teised jälle koomale.

Sajad eurod

Eilse vihmase päevaga olid kahekorruselise maja mitmel korteril aknad lahti. «Toas on 23 kraadi sees, palav on,» kurtis pensionipõlve pidav fotograaf Kalju Tisler.

Tema ja ka mitmed teised selle 16 korteriga maja elanikud on pahased, et pidid juba septembrikuu eest tasuma päris kopsaka küttearve, ehkki ilm oli veel üsna soe ja kütta polnud nende hinnangul suuremat põhjust. «Eks ma pean selle nüüd ära maksma,» näitas Tisler küttearvet, millel ilutses summa 53.78.

Tisler leidis, et kui 7. septembri paiku hakkas vihma sadama ja korterid muutusid rõskeks, oli kütmine väga õige. Seejärel tõusid soojakraadid uuesti 17–18 peale ning sellise ilmaga radiaatoreid soojendada oli tema arvates aga absurdne. Tisleri sõnul hoidsid mitmed korterid kõiki aknaid lahti, et üldse magada saaks. «Ei taha ilma kütmise eest nii palju maksta,» nentis elanik.

Majaelanikud jagunevad aga kütmise küsimuses pooleks, nentis Lõhmus.

Osa majaelanikke arvab aga teisiti ning kui majavanem Märt Lõhmus küttekraani ilma soojenedes kinni keeras, käis keegi elanikest soojasõlme kallal ja keeras selle uuesti lahti. Kes, selle jättis Lõhmus täpsustamata.

Samal ajal polnud majaühisus kütteperioodi alustamise kohta veel otsust teinud. Ka majavanem pidas 15-kraadise välistemperatuuriga tubade kütmist ebavajalikuks. Elanikud jagunevad aga kütmise küsimuses pooleks, nentis Lõhmus.

Maja on osaliselt soojustatud, kuid kehvasti ehitatud ja soojus lihtsalt kaob kuhugi. Ainuüksi neljatoalise korteri kütte eest maksis ta möödunud talvel jahedamatel kuudel üle 200 euro. 

Tisleri igakuised küttearved jäid küll alla 200 euro, ent inimese jaoks, kes saab kuus veidi üle 300 euro pensioni, lajatab selline summa raskesti rahakoti pihta. 

Elanike lahendada

Tisleri abikaasa töötab osalise töökoormusega õpetajana ja nii tullakse kahepeale kuidagi toime. 

Terve sügise käib Tisler aga rabas ja korjab jõhvikaid. Nende müügist saadava rahaga loodab ta raskemad ajad üle elada. Seetõttu tahaks ta, et kütteperiood kestaks võimalikult lühikest aega. Nii saaks veidi aegagi maksmisest puhata.

Ülenurme vallavanem Aivar Aleksejev kinnitas, et ta on Papli tänava kortermajade muredega kursis. Lahendus seisab aga elanike endi taga.

Kaks aastat tagasi korraldas vald Ülenurme ja Tõrvandi kütja leidmiseks konkursi, sest valla enda ettevõte ei vedanud enam välja. Konkursil osalesid Fortum ja SW Energia. Viimane võitis ja on sellest ajast teinud katlamajadesse suuri investeeringuid, sõnas vallavanem.

Kuigi torudesse minevat vett kütab firma soojaks maagaasiga, on Tõrvandi ja Ülenurme üks odavamaid küttepiirkondi Tartumaal. Soojusenergia megavatt-tunni hind koos käibemaksuga ulatub 59,57 euroni.

Kui soojuse hind on Eesti keskmisest tunduvalt madalam ja soojuse kadu torustikest Aleksejevi sõnul väga väike, asuvad murekohad majades endis. «Kehv asi on see, et enamikus majades töötab siiani vana läbivoolav süsteem,» tõi ta näite võimalikust kulukohast.

Süsteemid on tasakaalustamata ja puuduvad soojusvahetid. Elanikel tuleb tema hinnangul endil otsustada, kuidas küttesüsteeme nüüdisajastada.