Kas hariduslike erivajadustega lapsed peaksid õppima tavakoolis?

Foto: Peeter Langovits

EKRE

Sõltub erivajaduste määrast. Teatavast tasemest allpool laps enam tavakoolis toime ei tule. Haridusasutuse ja lapsevanemate koostöös ning  spetsialistide abil peaksime jõudma leida igale erivajadusega lapsele sobiva õppevormi. 

Isamaa ja Res Publica Liit

Lapsevanemale peab jääma valikuvabadus otsustada, kas tema lapsele sobib paremini õpe tava- või erikoolis.

Keskerakond

Hariduslikud erivajadused on väga erinevad, senised rühmitamised veidi abitud. Osa raske puudega lastest vajab erikoole, osa (näiteks liikumispuudega lapsed) sobib tavakooli, kuid eelduseks on vastava tugipersonali olemasolu. HEV-lapsed peavad tavakoolis nii õpetatud saama, et «tavalaste» koolitamine selle kõrval ei kannataks. Just ülikoolilinnas Tartus tuleks luua eriklassid eriti andekate laste tarbeks, et nende anded nende endi ning kogu riigi ja rahva huvides korralikult välja arendada.

Reformierakond

Kergema haridusliku erivajadusega lapsed võiksid õppida tavakoolis. Nad peavad ka pärast kooli tavaelus hakkama saama. Sealjuures on oluline, et oleks piisavalt tugispetsialiste ja abiõpetajaid. Üheskoos õppimine peaks arendama lastes mõistmist ja sallivust. Kindlasti ei tohi olukord halvendada ei erivajadusega ega erivajaduseta laste õpikeskkonda.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond

Kaasav haridus tähendab, et hariduslike erivajadustega lapsed õpivad tavakoolis ja -lasteaias. Et sellega toime tulla, saavad haridusasutused palgata tugipersonali, moodustada õpiabirühmi, rakendada individuaalset õppekava. Meie eesmärk on, et vajalikud tugiteenused ja spetsialistid oleksid Tartu koolides ja lasteaedades piisavalt kättesaadavad ning neid osataks laste heaks tööle panna. Tõsisemate erivajadustega lastele on Tartus olemas väga hea valik spetsialiseerunud haridusasutusi. Lisaks on tähtis võimaldada individuaalsemat lähenemist andekatele lastele.

VL Südamega Tartu

Ei, Tartu on kõrgel tasemel eripedagoogikakeskus ja nii peab see jääma. 

VL Tartu Eest

See on keeruline küsimus, et seda ilma hariduse ja teiste spetsialistideta otsustada. Pealegi on hariduslike erivajaduste mõiste liiga lai, et seda otsustada vaid ühte moodi. On näiteid, kus niisuguste laste õppimine tavakoolis on edukas ja ilmselt õige, kuid on olnud ka vastupidiseid näiteid. Kindlasti usaldame inimesi, kes on niisuguste lastega töötanud ning teavad neid asju paremini kui meie. Tegelikult ei vaja meie haridussüsteem kogu aeg muutmist lihtsalt muuta tahtmise pärast.  

VL Tartu Heaks

Jah, kui selleks on olemas sobivad tingimused. Taotleme, et põhikoolides, eriti esimeses ja teises astmes, töötavatel pedagoogidel oleks senisest paremad oskused enamlevinud hariduslike erivajadustega lastega toime tulla (mahajäämused kõnes, õpioskustes ja vilumustes). Need lapsed, kelle erivajadusele vastavaid tingimusi pole suur osa omavalitsusi võimelised tavakoolis praegu looma, peaksid õppima riigikoolides, kus töötab neid oskusi omav personal. 

Ühendatud Vasakpartei

See pole mõeldav suurte klassidega suurtes kombinaatkoolides. Teistsuguste laste esimene erivajadus on rahuliku keskendumise võimalus ja hooliv suhtumine. Suur kollektiiv (kus kindlasti leidub ka mõni kiusaja) sandistab nad lõplikult.