Lapsed õpivad lustiga kiusuvaba tarkust

Tartu Tamme kooli KiVa tunnis, kus õpetatakse lapsi hakkama saama nii, et keegi kedagi ei kiusa, käib töö parasjagu põrandal. Õpetaja uurib, milliseid suhtlemisviise õpilased nimetada oskavad. Vastavad need, kes tahavad, kõik tunnevad end mugavalt. Foto: Kristjan Teedema

• Soome teadlased lõid mõjusa õppeprogrammi KiVa, mis õpetab kaaslast austama..

Kiusamisvaba tund on Tartu Tamme Kooli neljandas klassis just lõppenud. Küsimuse peale, kas nüüd võib vaheajale tormates kaaslasi kiusama hakata, sest kiusamisvaba tund sai just läbi, naeravad lapsed laginal – kiusamisvaba tunni mõte ei ole ju see!!

«KiVa tunnis räägitakse hoopis seda, mida peab tegema siis, kui näed, et kedagi kiusatakse. Ja mida teha siis, kui sind kiusatakse,» selgitab neljanda klassi õpilane Sten Viin.

Teised lapsed lisavad, et KiVa tund on üks mõnus asi keset päeva matemaatika ja rattaringi vahel. Et selles tunnis saab palju liikuda ja vahelduseks hoopis põrandal istuda ning rollimänge mängida ja asju arutada. Et on väga lõbus, ja nii-ii huvitav.

Küsimuse peale, kas keegi on kiusuvaba tarkust päriselus juba kasutada saanud, ei kosta esimesel hetkel midagi. Vaikus!

Siis ütleb üks tüdruk: «Ma vennaga tülitsen mõnikord, kuna meil on nii palju eriarvamusi. Aga siis ma olen mõelnud ja nii teinud ka, et ma mitte ei tõuka teda, vaid räägin ilusti ja püüan selle tüli ära lahendada ilma tõukamata.»

«Mind ükskord kiusati, ja siis mulle tuli meelde, et alati tuleb rääkida sellest täiskasvanule,» tuleb teisele tüdrukule meelde. «Mina rääkisin emale ära. Pärastpoole sain rääkida ka nendega, kes kiusasid, ja nüüd saame hästi läbi.»

Mängud ja arutelud

Lisabet Roos Foto: Kristjan Teedema

Tunnis, mis parasjagu lõppes, rääkis klassijuhataja Lisabet Roos oma õpilastega emotsioonidest ning suhtlemisest. Et mille järgi emotsioone ära tunda, mis neist järeldada ning kuidas edasi suhelda. Palus lastel näidelda olukordi, kus üks või teine emotsioon välja lööb.

Tarkused, mida lapsed KiVa tunnis õpivad, ei puuduta õpetaja sõnul ainult neid situatsioone, kus kedagi kiusatakse, vaid ka seda, kuidas leida uusi sõpru ning kuidas neid sõpru hoida siis, kui tekivad konfliktid. 

KiVa programmiga liitunud kooli eripära on veel see, et vahetundide ajal toimetab koridoris korrapidajaõpetaja, kes kannab KiVa kollast vesti. 

Selle vestiga on ta igale poole näha ning selle õpetaja juurde võib mure korral minna igaüks. Näiteks, kui laps näeb, et keegi torgib kedagi või kui kellelgi on midagi ära kadunud ... Kõige turvalisem on rääkida sellest just kollase vestiga õpetajale. Tema teab, mida edasi teha.

Õpetaja Lisabet Roos ei ole märganud, et mõnda last sellepärast kaebupunniks tögataks. Miks peakski, sest «süü» ei ole enamasti ühel poolel. Seepärast pole ka karistusi – kedagi seina äärde häbiposti seisma ei panda. 

Ma vennaga tülitsen mõnikord, kuna meil on nii palju eriarvamusi, räägib tüdruk. Aga siis ma olen mõelnud ja nii teinud ka, et ma mitte ei tõuka teda, vaid räägin ilusti ja püüan selle tüli ära lahendada ilma tõukamata.

Karistuse asemel võetakse ette vestlused, kus lastega kahetsusväärne sündmus läbi arutatakse ning koos mõeldakse, mida oleks võinud teha teisiti või kuidas olnuks tark käituda.

Tamme kool on KiVa programmi liige kolmandat aastat ning neil on KiVa meeskonnas juba üheksa õpetajat, kes kooli kiusamisjuhtumitega tegelevad. 

KiVa tiimi liige õpetaja Anu Uusmaa on nõus sellega, et loomulikult õpetatakse neidsamu hea suhtlemise põhialuseid ja kaaslase märkamise oskusi igas koolitunnis, aga KiVa tundides saab sellest rääkida palju süsteemsemalt ja järjepidevalt. 

Tund ja päriselu

Kui õpetaja juurde tulevad näiteks kaks last jutuga, et me läksime tülli, siis aitab õpetaja neile meelde tuletada, mida nad on KiVa tunnis võib-olla just hiljuti õppinud, öeldes, et vaata, me just harjutasime seda – et kui keegi ütleb sulle midagi, mis sulle ei meeldi, et kuidas sa võiksid reageerida, sa oled seda harjutanud, sa oskad seda küll.

Merili Tammisaar /Kristjan Teedema Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Nii on võimalik KiVa tunnis õpitut päriseluga kokku viia.

Ka koolipsühholoog Merili Tammisaar märgib, et KiVa võti on selles, et lastel endal on võimalus keerukaid olukordi lahendada ja ise oma käitumist korrigeerida. 

Ei ole ainult nii, et õpetajad räägivad koolis ning ema ja isa räägivad kodus. On hoopis nii, et ka laps ise saab õpetaja juhendusel oma käitumist ja iseennast analüüsida. 

Kõik tõsisemad juhtumid saab ka suuremas õpilaste rühmas läbi arutada ja sel viisil mõjutada tervet rühma uskuma, et kiusamist ei ole vaja julgustada, vaid hoopis ohvrit on vaja toetada.

Mida KiVa tähendab?

• Turu ülikooli teadlaste välja töötatud teadus- ja tõenduspõhine kiusamisvastane õppeprogramm ehk KiVa sisaldab nii universaalseid kui ka juhtumipõhiseid nõuandeid ja tegevust koolikiusamise ennetamiseks ja märgatud juhtumite lahendamiseks. 
• KiVa programmiga Eestis on liitunud 47 kooli. Nendest viis on Tartust ja neli Tartumaalt. 
• Jõgevamaalt on kaks. Tartu koolide osalemist toetab kolmandat aastat Tasku keskus.
• Soovi programmiga liituda on sihtasutusele Kiusamisvaba Kool läkitanud Eestis veel kümmekond kooli ning oktoobri lõpuni saab aadressile [e-mail] seda soovi avaldada.
• KiVa on Turu ülikooli registreeritud kaubamärk Euroopa Liidus ja mitmetes teistes riikides. SA Kiusamisvaba Kool asutati Eestis 2012. aastal ning see on Turu ülikooli ametlik litsentseeritud partner.

Miks on KiVa teadus- ja tõenduspõhine?

• Aastatel 2007–2009 tehti Soomes uuring, millesse haarati 117 kooli, kus rakendati kiusamisvastase õppeprogrammi põhimõtteid, ning 177 kontrollkooli, kus neid ei rakendatud. Kokku osales uuringus 30 000 õpilast. 
• Selgus, et KiVa programm vähendab olulisel määral kiusamist ja selle all kannatamist, sealhulgas ka varjatud, suhetega seotud kiusamisi ja küberkiusamist. 
• KiVa on jõudnud praegu ligi 20 riiki ning programmi positiivsete mõjude kohta tuleb kinnitusi Hollandist, Itaaliast, Walesist. 
• Ka Eestis tehti aastatel 2013–2015 esmane katseuuring 20 KiVa programmi kasutavas ja 19 kontrollkoolis. Selgus, et juba esimese õppeaastaga vähenes kiusuohvrite osakaal rohkem kui 17 protsenti. Tulemuse püsimajäämiseks on vaja koolidel edasi pingutada. 

Allikas: www.kivaprogram.net/estonia ning Kristiina Treial, SA Kiusamisvaba Kool sisuekspert