Sadamaraudteed kasutab veel vaid üks ettevõte, mille leping hakkab lõppema

Praegu kasutab 95 aastat tagasi valminud sadamaraudteed ainult Turu tänaval töötav Kuusakoski, mis saadab aastas oma laoplatsilt teele ligi 100 vagunit metallijäätmeid. Foto: Margus Ansu

Pisut enam kui kuu pärast möödub 95 aastat päevast, mil Tartus võeti ametlikult vastu uus raudteeharu, raudteejaama ja Ropka mõisa maadele kavandatud tööstusrajooni ühendav sadamaraudtee. Nüüd sõidavad seal rongid aga väga harva.

«Sellest aastast me sadamaraudteed enam ei kasuta, sest ülalpidamiskulud olid liiga suured, nüüd veame kõike vajalikku autodega,» ütles selle raudteeharu pikaajalise kasutaja, Turu tänava ääres töötava ASi Tref juht Andres Gailit.

Varem vedas Tref seda raudteeharu pidi palju Karjalast ja Pae karjäärist pärit killustikku ning Venemaalt ostetud bituumenit. Venemaalt lõppes bituumenivedu ära pärast pronksiööd, nüüd tuuakse seda Leedust autodega. «Ainult Kuusakoski kasutab sadamaraudteed veel,» märkis Andres Gailit. 

100 vagunit aastas

Septembri alguses kirjutas Tartu Postimees, et suure tõenäosusega võtab sadamaraudtee omanik Eesti Raudtee järgmisel aastal selle raudtee üles kolmel suurel ülesõidukohal ehk Võru, Tähe ja Turu tänaval. See lõpetaks viimasedki kaubaveod.

«Sadamaraudtee kadumisel hakkab meil metallivedu käima autodega ja see suurendab märkimisväärselt veokulusid Tartu osakonnast Tallinna ja Paldiski terminalidesse,» tõdes ASi Kuusakoski tehnika- ja haldusjuht Jüri Kangilaski. 

Aastas ostab Kuusakoski Tartus kokku ligi 10 000 tonni vanametalli. Selle väärtuslikum osa viiakse turvalisuse pärast minema veoautodega, must metall veetakse ettevõtte Turu tänava ääres asuvalt lao­platsilt ära aga endiselt vagunitega. Aastas läheb sealt sadamaraudteed pidi teele ligi 100 vagunit vanametalli.

Eesti Raudteega sõlmitud sadamaraudtee kasutamise leping lõpeb Kuusakoskil selle aastaga. «Eesti Raudtee on meiega ühendust võtnud, nad pole sajaprotsendilise kindlusega öelnud, et ei pikenda lepingut,» ütles Jüri Kangilaski. «Eesti Raudtee on sel raudteeharul huvitatud veosemahu säilitamisest.»

Mis sadamaraudteest ikkagi saab – kas see jääb püsima, kuigi Eesti Raudtee on teatanud, et võtab suure tõenäosusega raudtee kolmelt ülesõidult üles, mis tähendab raudteeharu kasutuskõlbmatuks muutumist? 

«Eesti Raudtee ei plaani sadamaraudteed osade kaupa üles võtta,» teatas ASi Eesti Raudtee arendusdirektor Anvar Salomets kirjalikus vastuses. «Kui seda tehakse, siis üksnes tervikuna. Antud raudteeühenduse kasutajaid on aegade jooksul järjest vähemaks jäänud ning raudteelõik eeldab kapitalimahutusi, et nõuetele vastavat seisundit tagada.»

Kui pooled otsustavad, et sadamaraudteed enam vaja pole, siis oleme võimelised selle demonteerima kõige varem 2018. aasta teisel poolaastal, teatas Eesti Raudtee arendusdirektor Anvar Salomets.

Kuna Eesti Raudteel kaasneb sadamaraudteega lähiajal märkimisväärne investeerimiskohustus, siis sõltub ühenduse säilitamine Kuusakoskile ennekõike sellest, kas ettevõte on valmis investeeringu kulu katma, kirjutas arendusdirektor.

Jüri Kangilaski sõnul on Kuusakoski viimasel kolmel aastal maksnud Eesti Raudteele aastas 20 000 – 30 000 eurot sadamaraudtee hoolduseks, et raudteeharu oleks kasutuskõlblik. «Hoolduse eest maksmisega oleme nõus ka edaspidi,» ütles ta. «Kui tuleb veel rohkem maksta, näiteks selleks, et ülesõidud nüüdisajastada, siis seda me ei maksa, ei tasu ära. Hakkame vedusid tegema autodega.»  

Anvar Salomets lisas, et samuti sõltub kõnealuse raudteeühenduse säilitamine Tartu linnavalitsuse plaanidest. «Meile teadaolevalt on kehtivas planeerimisdokumendis Kuusakoski kasutatavale maaüksusele ette nähtud teine kasutusotstarve, mis ei eelda raudtee olemasolu,» kirjutas ta. «Kui osapooled otsustavad, et sadamaraudteed enam vaja pole, siis oleme võimelised selle demonteerima kõige varem 2018. aasta teisel poolaastal.» 

Tartu linnavalitsus on aastaid kavandanud Turu tänava kurvi kaotamist, kui Kuusakoski oma praegusest asu­kohast minema kolib. «Kolimisest oli juttu juba 2004. aastal, kuid siis jäi asi pidama uue asukoha raudteeomaniku nõudmiste taha,» rääkis Jüri Kangilaski. «Tahame ka tulevikus raudtee lähedal töötada. Kui leidub sobiv raudteeühendusega koht, siis on kolimine mõeldav ka praegu. 2004. aastal sõlmitud kokkuleppe alusel toimuks see maade vahetamise korras.»

Viimasel ajal pole Tartu linnavalitsus Kuusakoskiga kolimist arutanud, kuid Tartu abilinnapea Valvo Semilarski sõnul võiks ettevõte linna abiga asendusmaa leida küll. «Turu tänav on jõudsalt arenema hakanud, see kant meenutab juba kesklinna ning kesklinnas pole vaja metalli kokku osta,» märkis ta. 

Abilinnapea lisas, et kui Eesti Raudtee otsustab sadamaraudtee likvideerida, siis tuleb ka linnal tegutsema hakata, sest sadamaraudtee asemele on kavandatud uus tänav. «Meil on huvi selle teekoridori vastu,» kinnitas Valvo Semilarski. «Aga ei saa öelda, et hakkame seal juba järgmisel või ülejärgmisel aastal midagi tegema. Sellist tööd tuleb kõigepealt planeerida.»  

Esmalt üks väike teeots?

Andres Gailiti arvates võiks Tartu linnavalitsus pärast sadamaraudtee kadumist selle asemele kõigepealt välja ehitada tee Turu tänavalt Rebase tänava otsani. «Praegu saavad inimesed Jõe keskusse vaid Sõbra ja Turu risti kaudu, uus tee leevendaks seda olukorda,» põhjendas ta. 

«Kui teema läheb aktuaalseks, tuleb kõiki võimalusi kaaluda,» ütles selle peale abilinnapea. «Sealkandis areneb linn väga jõudsalt ning ehk on tõesti kõigepealt vaja seal tee valmis ehitada.» 

Üks rööpapaar, üks kasutaja

• Ajaleht Postimees kirjutas 1923. aasta alguses, et Tartu sadamaraudtee võeti ametlikult vastu 1922. aasta 14. novembril, kuid kasutama hakati seda juba sama aasta septembris.
• Sadamaraudtee on ligi kolm kilomeetrit pikk raudteeharu, mis rajati Karlova linnaosas ja Ropka tööstusrajoonis asuvate linna jõeäärsete ettevõtete ja jõesadama teenindamiseks. 
• Nüüd Eesti Raudteele kuuluv sadamaraudtee ületab suurematest teedest Võru, Tähe ja Turu tänavat.
• Nõukogude ajal oli sadamaraudtee üks peamisi kasutajaid Tartu keskkatlamaja, kuhu veeti raudteejaamast masuuti.