:format(webp)/nginx/o/2017/10/10/7194761t1hbc35.jpg)
Enamik põllumehi on kallimatele põllutöömasinatele sõlminud kaskokindlustuse, kuid kehva viljasaagiga aasta puhul on nad üsna kaitsetud. Nimelt saavad põllumajandusettevõtjad riigilt abi paluda vaid juhul, kui loodusõnnetuse tagajärjel hävib vähemalt kolmandik kogu saagist. Kasvavat saaki paraku Eestis kindlustada ei saa ning kaubakindlustust sõlmivad põllumehed pigem harva.
Salva kindlustusseltsi turunduse ja tootearenduse juht Liisi Treier selgitas, et aasta-aastalt kasvavad põllumajandusmasinate ja seadmetega seotud kindlustusväljamaksed.
«Tänavu on Salva kindlustusel kokku 74 põllumajandussektori liikurseadmete ja nende haagiste kahju. Eelmisel aastal oli põllumajandussektoris juhtumeid 83, kuid aasta pole veel lõppenud, seega ei saa me veel põhjapanevaid kokkuvõtteid teha,» märkis Treier.
Sel aastal on Salva kindlustus nimetatud kahjude eest hüvitisi välja maksnud üle 175 000 euro. «Terve hulga juhtumite puhul on käsitlus veel pooleli ning need võivad juba väljamakstud summale lisada veel kuni 615 000 eurot. Selle summa sisse kuulub ka suvine juhtum, kus ainuüksi ühe mahapõlenud kombaini kahju võib ulatuda pea 400 000 euroni,» lisas Salva kindlustusseltsi turundusjuht.
Just praegusel ajal sagenevad põlengud viljakuivatites. PZU Kindlustuse turundusjuht Triin Piibor sõnas, et kuivati süttimisel katab seadmekindlustus tules hävinud kuivati, kuid seal sees hävinud vili läheb hüvitamisele vaid siis, kui ettevõtja on sõlminud ka kaubakindlustuse.
Kuid seda vilja, mis hävib põllul, pole kindlustada võimalik. «Mis puudutab kasvava saagi kindlustust, siis antud teenust Eestis ei pakuta,» lisas PZU Kindlustuse turundusjuht.
Pala vallas tegutseva Suitsu suurtalu omanik Raigo Villemson on kaskokindlustuse sõlminud oma ettevõtte kallimatele seadmetele ja põllumasinatele, kuid saagikindlustust või muud põllumajandusettevõttele pakutavaid kindlustuspoliise ta sõlminud pole.
«Elu on näidanud, et meie kindlustusseltsid leiavad alati võimaluse, kuidas jätta kindlustussumma välja maksmata,» selgitas Villemson. Tema hinnangul tuleb erinevate komplekskindlustuste kahjunõude välja maksmisel ettevõttel endal palgata jurist, kes siis omakorda peab hakkama kindlustusseltsi juristidega vaidlema, et kahjutasu kätte saada.
Samas on Villemson arvamisel, et Eestis pakutavad saagikindlustused ei anna põllumehele täit kindlust. Tema arvates võiks Eestis samamoodi nagu USAs rakendada põllumajandusettevõtete kasumikindlustust.
See tähendab, et ettevõte saab kindlustada enda viimase kolme aasta kasumi teatud protsendi ulatuses. Näiteks, kui kaks aastat on põllumajandusettevõttel olnud hea aasta ja ühel aastal on ikaldus, siis katab kindlustus halbade olude tõttu saamatajäänud tulu.
«Minu teada on selline kindlustus väga levinud vaid USAs. Võib olla on see ka kusagil Euroopa riikides kasutusel, kuid minul andmed selle kohta puuduvad,» märkis Villemson.
Tema teada ei tegutse Ameerika Ühendriikides ükski põllumajandusettevõte ilma vastava kindlustuseta. «Sel kindlustusel on ka muidugi hulk klausleid, mida põllumees järgima peab. Näiteks ei tohi alustada külvi enne kindlustusseltsi paika pandud kuupäeva,» selgitas ta.
Pala põllumehe Raigo Villemsoni arvates ei anna Eestis pakutavad saagikindlustused põllumehele täit kindlust. Tema arvates võiks Eestis samamoodi nagu USAs rakendada põllumajandusettevõtete kasumikindlustust.
Veel on seda tüüpi kindlustamise eelis ka see, et kindlustusega saab hajutada riske, mida toovad kaasa hinnavõnked börsil. Samas mõistab Suitsu suurtalu peremees, et Eesti on sedasorti kindlustuse jaoks siiski liiga väike piirkond.
Samuti Pala vallas teravilja ja rapsi kasvatava OÜ Pala Farmer juht Heikki Kangro oma saaki ei kindlusta. Ka pole tema põllutöömasinatel kaskokindlustust.
«Kord olen juba mööda pükse saanud sellega. Pakuti saagi kindlustamist, aga kui tuli ikaldus, siis kehitas kindlustusandja õlgu, öeldes, et saagi hävimist ei kompenseerita. Ma näen, et sellisel juhul pole lisakindlustusel mõtet,» selgitas Kangro.
Mis puutub masinate kaskokindlustusse, siis Kangro sõnutsi on see pelgalt aja raiskamine. «Kui masin katki läheb, tuleb see mul kohe ära remontida ja võimalikult kiiresti põllule tagasi saada. Kindlustusjuhtumi puhul peaksin masina mingiks ajaks seisma jätma ja seda ma ei saa lubada,» märkis Kangro, kes on tänavu kibedal viljakoristusajal ka öötundidel pidanud kombaini remontima.
Kangro mõistab, et õnnetusjuhtumi korral tuleb tal kogu kahju enda taskust kinni maksta. «Eks igal äril ole omad riskid,» jäi ta endale kindlaks.
Ka riigilt ei tõtta OÜ Pala Farmer juht abi küsima. «Kui on kehv aasta, tuleb sellega leppida,» lisas Kangro, kel on haritavat maad umbes 300 hektarit. Kangro hinnangul jääb tal tänavu kuni 15 protsenti kogu saagist koristamata.
Mis asjaoludel saavad põllumehed taotleda riigilt kindlustustoetust?
Vastab Urve Valdmaa, maaeluministeeriumi põllumajanduse tulupoliitika büroo peaspetsialist
Põllumajanduskindlustustoetust võib taotleda väikese või keskmise suurusega põllumajandustootja, kes kavatseb sõlmida enda valitud kindlustusandjaga kindlustuslepingu, mille kohaselt on kindlustatud esemeks tera- ja kaunvili, heinaseeme, õlikultuur, kartul, köögivili, puuvili, marjad, viljapuu, marjapõõsas, puukooliistandus, dekoratiivtaim, veised, sead, lambad, kitsed, hobused (v.a võistlus- ja ratsahobused), kodulinnud või mesilaspere.
Kindlustusjuhtumiks loetakse kahju, mille on põhjustanud:
1) loodusõnnetus, nagu maavärin, laviin, maalihe, üleujutus, tornaado, orkaan või looduslikult alguse saanud metsapõleng;
2) loodusõnnetusega võrreldav ebasoodne ilmastikutingimus, nagu külm, torm ja rahe, jää, rajuvihm, pidev vihm või ränk põud, mis hävitab üle 30 protsendi keskmisest aastatoodangust, mis arvutatakse kas kolme eelmise aasta keskmisena või eelmise viieaastase perioodi kolme aasta keskmisena, välja arvatud kõige kõrgem ja kõige madalam näitaja ja muu ebasoodne ilmastikutingimus, mis ei vasta punktis eelnimetatud tingimustele;
3) loomahaigused või taimekahjurid.
Igal aastal kehtestab maaeluminister eelarveaastaks toetuse suuruse (2016. aastal oli selleks määratud kümme tuhat eurot). Toetusega hüvitatakse kuni 65 protsenti kindlustusperioodil tasutud kindlustusmaksest. Taotlusi menetleb PRIA.
2016. aastal määrati põllumajanduskindlustus seitsmele taotlejale, kes kokku olid kindlustanud loomahaiguste riski vastu 1029 veist. Kindlustustoetuse väljamaksmise summa oli 8163 eurot. Toetuse eelarve 2017. aastaks on 10 000 eurot.
:format(webp)/nginx/o/2018/03/27/7730911t1h7b72.jpg)