Petersoni gümnaasiumi abiturient on kooli kõrvalt töötanud kaks ja pool aastat Tartu ülikooli muuseumis Hullu Teadlase assistendina. Ta aitab juhtida laste sünnipäevapidusid ja korraldada eksperimendihommikuid. Tööle saamine oli tema arvates samuti vedamine, sest ta oli õigel ajal lihtsalt õiges kohas. 

«Ma ei tea, kas see on hea, et läksin nii vara tööle. Võibolla oleks võinud rohkem õpingutele keskenduda. Praegu tunnen, et olen juba tööinimene. Õppimine ja töö on minu jaoks võrdse tähtsusega,» rääkis Savolainen, kelle sõnul töö koolitükkide tegemist ei sega. 

Vedamine

Savolainen püüdis teadussaatesse «Rakett 69» pääseda kolmel korral, viimane katse õnnestus. «Kui esimesel aastal kandideerima läksin, olin sellise suhtumisega, et olen tark olümpiaadidel käiv õpilane ja võtke mind,» meenutas ta.

Järgmisel aastal läks ta uuesti ja tegi täpselt samamoodi. Erinevus oli aga selles, et  aastaga oli rohkem olümpiaadidel käimisi ette näidata ja teadmisi oli samuti juurde tulnud. Seda kõike sai ta kohtunikele rääkida. Kolmandal korral proovides sai ta aru, et enam nii ei saa, ning saatesse saamiseks tuleb näidata ka iseloomu.

«Kui esimesel aastal kandideerima läksin, olin sellise suhtumisega, et olen tark olümpiaadidel käiv õpilane ja võtke mind,» meenutas Alex Savolainen. Tookord teda saatesse ei võetud.

Oma kogemusest rääkides soovitas koolipoiss ka kõikidel teistel, kellel esimesel korral halvasti läheb, pead mitte norgu lasta, sest järgmisel korral võib kõik paremini minna. 

Raketisaates osaledes polnud Savolainenil sihti võita, vaid ta võttis saade korraga ja keskendus edasipääsemisele. 

Küll arvas noormees, et raketi pardal on lisaks teadmistele vaja vedamist. Petersoni kooli gümnasistil tuligi sageli duellides õnn appi. Mõnikord olid duellis valmis ehitatud süsteemid piiri peal, aga peamine oli see, et need töötasid paremini kui vastasel.

«Ma ei ütle, et mul alati kõiges veab, aga konkreetselt selles saates mul vedas. Mul oli baas, millele tuginesin, aga õnne on ka vaja,» kinnitas Savolainen. Talle väga meeldis, kuidas keegi oli pärast saatest välja langemist Facebooki kirjutanud, et Alexi vedamisega võiks Bingot mängida.

Kuigi saatest võtab igal aastal osa palju tudengeid, võitis möödunud hooaja Gustav Adolfi gümnaasiumi õpilane Karl Vilhelm Valter, kes käis siis veel 9. klassis. Aasta varem pälvis esikoha gümnasist. 

Alex Savolaineni arvates ei ole teadussaates tähtis osaleja vanus, vaid silmaring ja huvi paljude valdkondade vastu. Samuti peab ta oluliseks pealehakkamist ning julgust kaasa rääkida ja loogiliselt mõelda.

Saate ühe kohtuniku Mart Noorma arvates on suuremaid eeliseid võita küll nendel noortel, kellel on rohkem kogemusi, aga kuna osalejad on kõik erinevad, viib tema sõnul edasi eelkõige tarkus, töökus ning õnn.

Seda tõestas näiteks eelmise hooaja finaal, kus võitjal Karl Vilhelm Valteril oli tõepoolest õnne, et tema Rube Goldbergi masin töötas ettemääratud ajast vaid 0,1 sekundit vähem. 

Välismaale veel ei lähe

Kuna Alex Savolainen sai saates kolmanda koha, on tal ülikoolikoht juba taskus. Abiturient tunnistas, et kuigi talle pakub koolis kõige enam huvi keemia, ei ole ta otsustanud, mida ülikoolis edasi õppida. Kindel on see, et välismaa poole ta esialgu ei vaata, vaid soovib Tartusse jääda. 

Ainuke koht, kuhu noormees Tartu ülikooli automaatselt sisse ei saa, on arstiteaduskond. Kuna Savolainenile meeldivad elus keerulised ülesanded, mõlgutab ta mõtteid tuleval kevadel kandideerida just sinna. Kõik oleneb aga sellest, kas ta sisse saab. 

Saatesse «Rakett 69» saavad noored alates 15. eluaastast kandideerida veel tänaseni, 

10. oktoobrini. Avasaadet salvestatakse 15.–16. oktoobril Ahhaa keskuses. Mart Noorma rääkis, et soovijaid on palju ja seda igas vanuses, põhikoolist kuni ülikoolini välja. Nagu möödunud aastal, on väga oodatud kutsekoolide noored, kellel eelmisel hooajal läks saates väga hästi.