/nginx/o/2017/10/08/7189049t1h80aa.jpg)
Täna 95. sünnipäeva tähistav legendaarne sportlane Nora Kutti elab kõrgest east hoolimata aktiivset elu ja püüab kolm korda nädalas trennis käia. Et selline vanus tähistab spordis uude vanuserühma (N 95) jõudmist, korraldavad poolehoidjad Kuttile juba homme võistluse, et tal avaneks võimalus napsata enda nimele nii mõnigi selle vanuserühma Euroopa rekord.
«Kõik teevad suurt lärmi selle ümber,» jäi Kutti ise tagasihoidlikuks. Tema sõnul ei saa mingist rekordite purustamisest enne rääkida, kui tulemus on saavutatud. Ta möönis aga, et kavatseb võistelda tõsiselt ja et nii mõnigi rekord võib olla talle jõukohane.
Kutti, kes on 11 lapsele vanaema ja kaheksale lapsele vanavanaema, alustab oma päeva tavaliselt varakult. Kella kaheksa paiku püüab ta kodust välja jõuda, et kõik, mis päeva jooksul plaanis, ka tehtud saaks. Esmaspäeviti käib ta trennis ülikooli kergejõustikuhallis. Seda muidugi juhul, kui spordiveteranid teisipäeval mõnd võistlust ei korralda. Aga võistlusi tuleb vahel ette pea igal nädalal ja just teisipäeviti.
Kolmapäeviti käib Kutti Auras ujumas. «Ujun 900–1000 meetrit, umbes pool tundi,» ütles Kutti. Ta selgitas, et kauem ujudes hakkab tal külm. Ujumisega Kutti aga oma sportlaskarjääri alustas ning lemmikala on see siiani.
Ehkki nooruspõlves ujutud aegadega ei saa ega tahagi Kutti enda praeguseid tulemusi võrrelda, on tema liikumiskiirus vees siiski väga korralik.
95-aastaseks saamine tähistab spordis uude vanuserühma jõudmist.
Näiteks ujus ta veebruarikuus Valtus 50 meetrit vabalt ajaga 1.07,27, mis on temaealiste Euroopa rekord. 50 meetri seliliujumise aeg 1.12,24 tähistab aga lausa maailmarekordit. Mõni nädal hiljem lisas ta Tallinna võistlustel veel ühe Euroopa rekordi: 100 meetri seliliujumises ajaga 2.53,81.
Reede on Kuttil jõusaalipäev. Seal meeldib talle kõige rohkem rassida sõudeergomeetriga.
Suviti elab Kutti poja juures Otepääl. Hoovile rajatud 25 meetri pikkune välibassein on treenimiseks igati sobilik, kuid tänavune suvi polnud paraku suurem asi suvi. «Vesi oli maksimaalselt 15-16 kraadi, mis on minu jaoks külm,» nentis Kutti. Suvel vees käidud kümmekond korda on hea vormi saavutamiseks vähevõitu, leidis ta.
Kergejõustikusse jõudis 33-kordne Eesti meister ujumises alles õpingute ajal Tartu ülikooli kehalise kasvatuse kateedris ning õppejõuna sealsamas. Lisaks neile aladele on ta elus tegelenud palju ka suusatamise, laskmise, lauatennise, iluvõimlemise, võrkpalli ja tennisega. «Ainult jooksu pole ma kunagi sallinud,» märkis ta ja kirjeldas, kuidas teda nõukogudeajal häirisid pidevad nõuetetäitmised just jooksualadel.
Veel aitab ta spordiajaloo seltsil talletada võistlusstatistikat enda lemmikalade kohta. Töö arvuti taga võib võtta mitu tundi päevas.
Kui vihma ei saja, on plaan viia Kutti võistlema ülikooli staadionile, rääkis kergejõustikutreener ja spordiveteran Enno Akkel. Kavas on viis ala: viievõistlus, mis hõlmab vasaraheidet, odaviset, kuulitõuget, kettaheidet ja raskusheidet. See viimane sarnaneb natuke vasaraheitega, kuid kett on lühike, teab Kutti. Akkeli hinnangul on ohus neli omaealiste Euroopa rekordit.
Juhul kui ilm õues sportida ei luba, korraldavad veteranid Kutti austamiseks kokkusaamise ülikooli spordihallis. Sel juhul püüab sportlane saada enda nimele omaealiste Euroopa kuulitõuke siserekordi.