Eesti veised rändavad Türki

FOTO: Repro

Prisked pullid uudistavad mitmes Tartumaa laudas võrede vahelt veel viimaseid päevi kodumaa elu, sest neid nagu varem teisi sadu veiseid ootab ees sõit või lend Türki, kus Eesti veiseid läheks kaubaks kas või tervele Türgi armeele.


«See on nagu lotovõit, tõeline vedamine,» ütles Haage Agro juhataja Toomas Pettai, kelle farmist on viidud viimastel kuudel nii lennukiga kui maad mööda Türki kahe koormaga 79 veist.

«Seda, et nad lennukiga järele tulid, ei uskunud ma isegi enne, kui Tallinna lennujaamas oma silmaga nägin ja pilti tegin,» muheles Pettai.

Ka Tartu Agro on firma juhi Aavo Mölderi sõnul saatnud kõik oma müüdud veised ehk 250–300 looma Türki. Järgmisel nädalal ees seisvaks Türgi reisiks on ootevalmis veel ligi 100 nuumapulli. «Türklaste huvi on nagu haigus, mis pääses valla ja levib,» lausus ta ja lisas, et põllumehele teeb selline «ostuviirus» vaid rõõmu.  

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu esimees Tanel Bulitko rääkis, et Eesti oli mullu kevadel esimene Euroopa Liidu riik, kes sai loa veiseid Türki eksportida. Piiri avanemise tõttu on Eestist eelmise aasta juunist alates Türgi poole teele läinud üle 3000 veise, kuid Bulitko sõnul ei peegelda see arv pooltki kogusest, mida türklased tegelikult Eestist osta tahaksid.

Türgi armeele

Bulitko tõi näite, et üks delegatsioon soovis osta Eestist veiseid tervele Türgi armeele. «See teeb tuhandeid ja tuhandeid loomi. Nad tahavad selliseid koguseid, mis on meie jaoks ulme,» ütles Bulitko ja lisas, et türklased ei hooma kohati veel Eesti väiksust.

Türki viiakse Eestist piima- ja lihaveiseid, mis lähevad kohalikele tööstustele ja farmidele. Bulitko lisas, et nad on hoolega valinud, kuhu veiseid saata, ja eelistanud kogenud kasvatajaid. Neile, kes ei tee laudas lehmikul ja pullil vahet, pole eestlased loomi müünud, kuigi ka selliseid asjatundmatuid küsijaid on Eestis käinud.

Bulitko kinnitusel on Türgi tõusnud veiste puhul lühikese ajaga ekspordi esiriigiks, kuid Eesti loomi läheb ka Venemaale, Moldovasse, Lätti, Leetu, Rumeeniasse, Maltale, Valgevenesse ja mujale.

Piimapulle müüakse Bulitko andmeil praegu Türki 2,3 euroga eluskaalu kilo eest ning lihapulle 2,7 euro eest eluskaalu kilo eest. Tiine mullika hind võib küündida 1800–1900 euro kanti.

Seda on Haage Agro juhataja Toomas Pettai sõnul pea poole rohkem, kui saaks samade loomade eest Eestis. Kas see tähendab, et Eesti põllumehed tahavadki nüüd kõik oma veised Türki saata?

«Aga miks mitte?» küsis Pettai ja jätkas: «Ega pull pole pereliige. Pull on vahend, millega pere ja töötajaid toita. Puhtalt aatelisusest ei hakka neid Eestisse jätma, elame ju turumajanduses.»

Mõju rahakotile

Nõo Lihatööstuse juht Toomas Kruustük nentis, et veiste Türki eksportimine kergitab kindlasti ka Eestis hindu. «Kui ikka täna läheb suurel hulgal elusloomi minema, siis hiljemalt aasta pärast tunneb seda oma rahakoti peal iga inimene, liha hind tõuseb,» ütles ta.

Samuti võib Eesti veiste laialdane Türki viimine Kruustüki sõnul tähendada, et Eesti lihatööstused peavad omakorda Poolast, Leedust ja Lätist liha juurde otsima. «Eks ta kummaline ole, et meilt läheb liha ära välismaale ja meie toome välismaalt liha juurde. Aga see on turumajandus,» lisas ta.

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu esimees Tanel Bulitko aga rahustas, et ka Eestisse jagub piisavalt kvaliteetset kodumaist veist, kuigi liha hind tõenäoliselt tõuseb.

Sel nädalal saatsid Eesti põllumehed taas 100 tiinet mullikat Türki ning 120 nuumapulli alustavad reisi Türgi poole järgmisel nädalal.

Tagasi üles