Peab ikka olema tõsine emotsionaalne pinge ja pühendumus, et võistkonna peatreeneril tuleb pärast finaalturniiri lõppu minna häälepaelte operatsioonile. TÜ korvpallinaiskonna peatreeneri Gerli Odruskiga nii juhtuski.
Korvpallihaldjad mängisid aastakümnete parima hooaja
«See ei olnud ainult finaalidest,» naeratab peatreener olude sunnil väga vaiksel häälel. «Mulle lihtsalt meeldib palju ja kõvasti rääkida,» sõnab ka koolis ja lasteaias töötav Odrusk, «naiste peale ei pea üldse karjuma.»
Võitsid hõbeda
Kuigi Tartu korvpallipiigad olid Eesti naiste meistriliiga finaalseerias sunnitud tunnistama Eclexi 3:0 paremust, ei ole nad teps mitte nõus levinud loogikaga, et hõbemedal – nagu ka neljas koht – on kaotus. «Kindlasti võitsime hõbeda,» kinnitavad nii Odrusk kui naiskonna kapten Liisi Sokman.
«Finaalmängud jäävad natuke kripeldama, aga eks teeme need järgmisel aastal paremini,» lausub Odrusk, «me oleme kindlasti võimelised paremini mängima. Ei tea, kas oli natuke värin sees – Tartu naised ei ole tegelikult ju paarkümmend aastat finaalis mänginud ja see koosseis mitte kunagi.»
Teine põhjus, mida peatreener nimetab, on poolfinaalidest tekkinud pingelangus. Võit vana rivaali TLÜ üle oli tohutu pingutus nii vaimselt kui füüsiliselt.
Sellegipoolest on see hooaeg TÜ korvpallinaiskonnale viimase paarikümne aasta parim. Peale meistrivõistluste finaali pääsemise jõuti ka karikafinaali ja karikast jäi õnnetult puudu vaid üks punkt. «Oleme stabiilsed,» hindab Sokman tänavust kahte teist kohta.
Mis tingis selle, et Tartu kossupiigadel tänavu nii hästi läks? «Me oleme kõige emotsionaalsem võistkond,» pakub Sokman, «kui korvi viskame, rõõmustame nagu jalgpallurid värava üle.» Muidugi selle vahega, et särki seljast ära ei kisuta, nagu vutimehed seda vahel tegema kipuvad. «On mõttesse tulnud, aga ei ole veel jõudnud,» muigab ta.
Võistkonnavaim ja tiimitunne on aga see, mis tõi edu. «Mõnuga mängime,» ütleb Sokman. Lisaks on tiim komplekteeritud tänavu mullusest paremini. Mitu head pikka tüdrukut saadi juurde. «Kõigi tahe hästi mängida, see on kõige olulisem,» lisab Sokman.
«Tegime kõvasti trenni ja väga-väga tahtsime võita, südamest tahtsime,» täiendab Odrusk, «poolfinaalides TLÜ vastu mängides oli motivatsioon number üks karikamängudes saadud valus punktine kaotus.» Meistriliiga poolfinaalides oli tõesti näha, kuidas kõik tüdrukud olid 110 protsenti särtsu ja tahtmist täis. «Selline paras väike värin oli ka sees,» iseloomustab peatreener.
Võistkonnavaim
Mõnus võistkonnavaim ja terve hooaeg kõva tööd tõi poolfinaalides oodatud edu. Nii ei taha peatreener ühtki tüdrukut esile tõsta.
Erandi teeb ta vaid kapten Sokmanile, kes on nii vaimselt kui füüsiliselt võistkonna tugi ning peale kaptenitöö väljakul on ta võistkonnale ka füsioterapeudi eest. Treeneri sõnul teeb ta ka kehval päeval hea mängu.
Tõsi ta on, hooaega kokku võtva statistika järgi on Liisi Sokman pea igas elemendis oma võistkonnaliikmete seas kui mitte esimene, siis esikolmikus.
«Tegelikult võib kõik nimed järjest üles lugeda,» ütleb Odrusk, «kõik me võtsime tänavust hooaega hingega.»
Kuigi Eesti mastaabis tippmõõduvõtt on läbi ning piigad võiksid end tunda vabamalt ja naiselikumalt, nagu Tartu Postimees neil pildistamise puhuks teha palus, tuleb enne uue hooaja algust veel korduvalt kossudress selga tõmmata. Tartumaa liiga play-off’ides tahetakse võita kindel esikoht. Ees seisab tiitlikaitsmine SELLi mängudel Kaunases. Juulis osaletakse üliõpilaste EMil Hispaanias.
Balti liiga?
Järgmiseks hooajaks on latt kõrgele tõstetud, alla tänavuse taseme eesmärke ei seata. Usutavasti näeme naiskonda järgmisel hooajal enam-vähem samas tahtmist täis koosseisus, paljudel on siin ju ülikool pooleli. Senistele sarjadele lisaks lööks meie korvpallihaldjad isuga kaasa ka Balti liigas. Juhul kui kusagilt rahapada leitakse.