Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Soomlaste suur pidu on ka meie pidu

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Margus Ansu

Homsest päevast jääb Soome Vabariigi sajanda sünnipäevani kaks kuud. Ajani, kui möödub sajand 6. detsembril 1917 Soome parlamendis toimunud hääletusest, kus häältega 100:88 jäi peale iseseisvusdeklaratsiooni pooldajate tahe.

Soomlased on juba aasta algusest iseseisvuse väljakuulutamise sajandat aastapäev  tähistanud: nii spordi- ja missivõistluste kui ka raamatute, filmide ja kultuurisündmustega. Kõik kulmineerub kahe kuu pärast, kui president Sauli Niinistö abikaasaga tervitab külalisi iseseisvuspäeva vastuvõtul ja paljudes Soome linnades toimuvad rahvapidustused. Kogu juubeliaasta on saanud hoo sisse tänu sadadele tuhandetele soomlastele ja nende sõpradele.

Kuidas aga võiksime meie oma häid naabreid meeles pidada?

Tartus tähistatakse Soome Vabariigi aastapäeva paljude üritustega. Juubelinädalal on pidulik vastuvõtt, Kimmo Pohjoneni kontsert Eesti Rahva Muuseumis, ajalookonverents ülikoolis.

6. detsembri keskpäeval kogunevad Soome kogukonna liikmed ja Soome sõbrad Raekoja platsile ja raekoja tornist kõlab kelladel «Finlandia». Juba novembrikuu lõpust kuni 8. detsembrini on Tartu kaubamajas avatud näitus «Soome 100 hetke».

Soome juubelitoimkond on sünnipäevaks välja pakkunud kolm märksõna: kohvitamine, valguskaunistused ja lipuheiskamine.

Kõigepealt kutsutakse 5. detsembril kell 14 üles kõiki töökollektiive ja teisi seltskondi katma sinivalget kohvilauda. Miks mitte kodus või tööl sõpradega kohvi ja kooki süüa ning mõni vahva Soome lugu pajatada. Laiemalt mõeldes võiks Tartu restoranides Soome sünnipäevanädalal olla menüüs mõni Soome toit ning kooliköögid võiks mõni päev lauale kanda pannukakku või Karjala pirukad.

Tähtis on hoida nooremas põlvkonnas teadmist meie lähedusest.

Teiseks kutsutakse soomlasi hooneid ning muid rajatisi rahvusvärvides valgusega kaunistama. Ka meie võiksime oma kodu jõuluvalguseks valida sellel aastal sinivalge kombinatsiooni, ilus põhjamaine värk. Tartus näiteks rüütatakse juubelipäeval Soome lipu värvidesse Vanemuise teatri suur maja.

Kolmandaks on iseseisvuspäeval terve Soome riik hommikul kaheksast õhtul kaheksani lipuehtes ja ka Tartu Raekoja platsil lehvivad sellel päeval Soome lipud.

Ettepanek kõigile linlastele ja Lõuna-Eesti inimestele: heiskame Soome sünnipäeval, 6. detsembril naaberriigi auks oma majale Eesti lipu.

Koolides võiks järelejäänud kahe kuu jooksul pühendada vähemalt ühe tunni Soome ajaloole ning Soome-Eesti suhetele. Tähtis on hoida nooremas põlvkonnas teadmist meie lähedusest.

Soome on Eesti suurim turismipartner ja me ise peame olema tegusad, et oma atraktiivsust mitte kaotada, vaid suurendada nii turistide hulka kui ka vastastikuste investeeringute mahtu.

Järgneval kahel kuul mõelgem ja meenutagem, millised on olnud meie kokkupuuted põhjanaabritega, mida õpetlikku või naljakat oleme nendega suhtlemisel kogenud. Ja kui midagi nutikamat pähe ei tule, võib lihtsalt juubelinädalal, ning mõistagi ka varem, endale hea ja mõnusa Soome sauna kütta.

Taaralinnas on märkimisväärne Soome kogukond: on üliõpilasi, ettevõtjaid, spetsialiste, kultuuriinimesi, kes peavad Tartut oma koduks.

Nad võtavad Tartut tõelise põhjamaa linnana, kus on hea elada, ja see teeb meile rõõmu. Nad panustavad nii Eesti kohalikku ellu kui ka hoiavad üleval ühendust oma kodumaaga. Põhjusi Tartus Soome sünnipäeva väärikalt meeles pidada on palju.

Hyvää itsenäisyyden juhlavuotta Suomelle ja kaikille suomalaisille!

Autor kuulub Reformierakonda.

Tagasi üles