Arvutiklass käib õpetajaga kohvris kaasas

Tamme kooli seitsmenda klassi õpilased nägid eile esimest korda ühte neljast kohvrist, mis on täidetud tahvelarvutitega. Pildil õpetaja Rigne Znamenski (helesinises), tema kõrval kooli arendusjuht Anti Kadajane.

FOTO: Sille Annuk

Vähe sellest, et Tamme kooli õpetaja Rigne Znamenski saab nüüd geograafia- ja loodusõpetuse tundides näidata lastele interaktiivseid maakaarte ja õppida kogu klassiga õues, kuidas koordinaatide järgi enda asukohta määrata, on tema õpilastel ka kontrolltöid teha lihtsam ja lõbusam.

Selline võimalus on kõigil Tartu põhikoolidel, sest hariduse infotehnoloogia sihtasutuse (HITSA) toel said nad hiljuti endale 259 sülearvutit ja 427 tahvelarvutit, lisaks arvutite lisatarvikuid.

HITSA andis Tartu linnale selleks 295 710 eurot, linn pani juurde 52 184 eurot.

Tartu linnavalitsuse haridusosakonna hariduskorralduse peaspetsialist Karin Pihl tõdes, et seni leidus Tartu koolides mobiilseid digivahendeid pigem tagasihoidlikult ja nendeks saadi raha kas projektidest või koolide enda eelarvest. 

Avaramad võimalused

Tartu linn on ise oma koolidele seni ostnud peamiselt lauaarvuteid. Ent kuna õpetajaid on juba omajagu koolitatud tunnis digivahendeid kasutama, siis on neile uute oskuste kasutamiseks vaja ka tehnikat.

«Õpetajatel on kogemus olemas, pigem jäi õpetamine tehnoloogia taha kinni,» lisas Pihl.

Rigne Znamenski tõi näite Tamme koolist, kus on kaks arvutiklassi. Kui õpetajal õnnestubki arvutiklassis löögile saada, siis väiksemas klassis tuleb lastel ühe arvuti taga istuda lausa neljakesi. Nüüd on aga koolil neli kohvrit, milles igaühes 16 tahvelarvutit.

Iga kohvriga käib kaasas ka traadita interneti ruuter, nii pole ohtu, et kooli ühist internetivõrku kasutades programmid hanguksid.

Selle suure ratastel metallkohvri saab õpetaja tundi minnes ükskõik millisesse klassi kaasa võtta. Kohvris on juhtmed, mille kaudu kõiki arvuteid ühel ajal laadida ning vajaduse korral ka programmeerida.

Iga kohvriga käib kaasas ka traadita interneti ruuter, nii pole ohtu, et kooli ühist internetivõrku kasutades programmid hanguksid. Kui algklassides pakuvad tahvelarvutid lastele võimalust mänguliselt õppida, siis põhikooliõpilastele saab nende abil sootuks mitmekülgsemaid ülesandeid luua.

Kui maakaartidega töötamine on lastele enamasti vastumeelne ja igav, siis Rigne Znamenskil on arvutis hoopis kaasahaaravamaid ülesandeid, näiteks tuleb aja peale leida Eesti kaardilt erinevad pinnavormid. Laps saab arvutist kohe tagasisidet, kas vastas õigesti, pealegi lisab ekraani nurgas tiksuv taimer põnevust ja võistlusmomenti.

Hinde peale vastamiseks ei pea õpetaja aega kulutama laste ükshaaval tahvli ette kutsumisele, vaid korraga saab tema laua juurde tulla kolm õpilast, kes siis oma tahvelarvutis ülesandeid lahendavad. Ülejäänud klass võib samal ajal vastata kordamisküsimustele.

Arusaadavad tööd

Samuti meeldib lastele tahvelarvutis teha kontrolltöid. Paberil tööde ettevalmistamine võtaks õpetajalt esiteks palju aega, teiseks kuluks palju paberit ja kolmandaks on lastel raske mõista mustvalgeid jooniseid.

Arvuti tuleb appi ka siis, kui vaja lapsed rühmadesse jagada. Aga ka siis, kui keegi ei taha vastama tulla, teeb arvuti ise juhusliku valiku. Tehnoloogiale ei saa ju ka vastu vaielda.

Karin Pihl rääkis, et kui koolid on uusi arvuteid juba mõnda aega kasutanud, ootab linn neilt tagasisidet, kas edaspidi oleks koolidesse mõtet osta pigem statsionaarseid lauaarvuteid või panustada hoopis mobiilsetesse digivahenditesse. Viimaste kohta pole kogemust, kui hästi nad peavad laste käes vastu, eriti kui neid kasutatakse ka õuesõppeks.

HITSA-lt said uute digivahendite ostuks kokku 3,9 miljonit eurot 376 munitsipaalkooli, 27 erakooli ja 13 riigikooli. Praeguseks on koolidesse jõudnud 3800 tahvelarvutit, 3400 sülearvutit ja 1000 lauaarvutit, lisaks 1000 monitori ja muid arvutitarvikuid.

Tagasi üles