Kust tuleb raha Arena ehitamiseks?

Foto: Margus Ansu

Kui keerutamata öelda, on Raadil paikneva Tartu linna maa müügist võimalik teenida 20 miljonit eurot, pool vajaminevast, et lükata käima Tartu linnale oluline suurhalli projekt.

Meie valimisliidult on ikka ja jälle küsitud ühe peamise küsimusena, kust tuleb raha Raadile perekeskuse ja linnahalli ehitamiseks, kuigi oleme finantsplaane selgitanud juba pea kaks ja pool aastat. Küll aga pole võimalik kusagilt lugeda, kust peaks tulema raha kesklinna parki rajatavale muuseumile või kultuurikeskusele ning kuidas on võimalik seda muuseumi dotatsioonita elus hoida. Aga eks seda pea selgitama need, kes seda lubavad. 

Arena Tartu ja perekeskuse rajamine Raadile on Eesti Rahva Muuseumi kõrval piirkonna arengu mootoriks, mille ümber saab kujundada sobivaima linnaruumi innovatiivsetest ja tänapäevastest linnaplaneerimise  põhimõtetest lähtuvalt. 

Endise sõjaväelinnaku alad on praegu suures osas hoonestamata ning see võimaldab rajada sinna täiesti uue linnaosa, kus linnaelanikud meeleldi käiksid ja aega veedaksid. Sellele ongi juba algus tehtud Roosi tänava ja ERMi ehitamisega.

Meile tartlastena on Raadi lihvimata teemant, mille läikima löömine on meie endi kätes. Kui keerutamata öelda, on Raadil paikneva Tartu linna maa müügist võimalik teenida praeguse arvestuse järgi umbes 20 miljonit eurot. See on arvestatav summa ja umbes pool vajaminevast investeeringust, et lükata käima Tartule oluline suurhalli projekt. 

Arena Tartu ja perekeskuse rajamine toob tulevikus meie linna hulga külalisi, kes meie linna ka raha jätavad. Praegu eelistavad välisturistid enim Tallinna ehk sinna jääb 76 protsenti majutatud välisturistidest. Pärnu puhul on see protsent seitse, Tartul kõigest viis, Ida-Virumaal neli. Kas me tõesti ei taha seda Tartu viletsat osakaalu suuremaks muuta?

Arena hall ja perekeskus puudutavad otseselt aga ka kõiki tartlasi, sest sellel on potentsiaali käima tõmmata kogu Tartu majandus, samuti anda tulevikus siin õppivatele tudengitele juurde üks mõjuv põhjus pärast ülikooli lõpetamist Tartusse jääda. 

Arena tasuvusanalüüsist on selgunud, et enamik linnahallidest majandab end ise ära, ka juba 2003. aastal ehitatud Saku suurhall, mis minevikust oli kõigile pinnuks silmas. 

Praegu korraldatakse Saku suurhallis aastas keskmiselt 110 üritust. Ka on oluline erinevus Saku suurhalli ja Arena Tartu ehitusstrateegias. Arena ehitusmaksumus oleks ühekordne investeering linna, riigi ja miks mitte ka erasektori poolt.

See on suurim erinevus, miks Saku suurhalli majanduslik seis ikka veel paljudele ette jääb. Seega ei maksa Saku halli näitega enam inimesi hirmutada, vaid mõelda ka kõigele positiivsele, mida Saku suurhall on rahvale pakkunud. Neid positiivseid emotsioone on palju ning on ka tulevikus. Tänu Saku hallile tulevase Arena Tartu poolt!

Arena hall ja perekeskus puudutavad otseselt aga ka kõiki tartlasi, sest sellel on potentsiaali käima tõmmata kogu Tartu majandus.

Nagu märkisin, oleks (teoreetiliselt) pool vajaminevast finantseeringust Arena Tartu ja perekeskuse ehituseks praegugi olemas ning teine pool peaks tulema Eesti riigilt ühekordse toetusena Lõuna-Eesti tõmbekeskuse Tartu arenguks. 

Küllalt otsekohesed nõudmised riigile, kas pole?

Aga Tartu linn vajab oma potentsiaali rakendamiseks uusi suundi, mis annaksid erinevatele tegevusaladele võimaluse areneda ning nende arengu kaudu muuta Tartus ja Lõuna-Eestis elu paremaks.

Rail Balticu läbiminek Pärnust ja sinna antud riigi toetus lennujaamale (25 miljonit eurot) ning Tallinna linnahall, millele eraldati 40 miljonit, on just need näited, miks Tartul on viimane aeg suu lahti teha.

Tagasi Raadi juurde … Käisime eelmisel aastal Tartu linnavalitsuse esindajatega tutvumas ümberkaudsete linnahallidega (Kopenhaagen, Stockholm, Malmö, Helsingi). Selgus üks ülioluline faktor, mis oli kõikidel linnadel seoses hallide rajamisega.

See oli hilisem mõju ümberkaudsetele kinnistutele ning kogu piirkonna arengule. Võime kõhkluseta öelda, et kõigis neis neljas linnas tõmbas piirkonna käima just linnahall. 

Pärast halli ehitust tõusid kõikides linnades viie-kuue aastaga ümberkaudsete kinnistute hinnad kaks kuni kolm korda.

Seega kui Tartu linn oleks ise tulevikus peremees ja arendaja Raadi piirkonnas, võiksime rääkida palju suuremast omatulust kui 20 miljonit. Võiks ju kaaluda! 

Ühtlasi tekkis linnahallide ümbrusesse elu ja linnaelanike keskmine vanus langes märgatavalt: noored soovivad elada linna arengumootorite läheduses ja mõistavad nende kasu elukvaliteedile ja karjäärile. 

Raadist võiks saada innovatiivne linnaosa, kus majad, korterid ja ärid saaksid kerkida tipparhitektuuri toel.

Kaasatud oleksid kindlasti ka Tartu IT start-up’id, kelle abil uus piirkond saaks tänapäevase reaalse nutikuse, mida teistel maailma linnadel oleks põhjust siia kaema tulla.

Tartu on küllalt suure küsimuse ees, mida teha oma lihvimata teemandi Raadiga. Meie idee on poliitiline kokkulepe, et see tulu, mis Raadi maa müügist saadakse, kogutakse sihtotstarbeliselt linnakassa reservi tulevase linnahalli ja perekeskuse finantseerimiseks, mitte ei pudistata linna peale laiali, kaotades ära võimaluse teha tulevikus Tartusse midagi reaalselt suurt, vajalikku ja tulevikus tulu toovat.

Ka uus muuseum või kultuurikeskus võiksid olla koos Arena Tartuga Raadil ja raha nende ehituseks võib leida Raadi kinnisvarast. Nii et lööme üheskoos teemandi läikima!