:format(webp)/nginx/o/2017/10/01/7162341t1h0b0f.jpg)
(Sama küsimuse esitas Tartu Postimees ka nelja aasta eest.)
(Sama küsimuse esitas Tartu Postimees ka nelja aasta eest.)
Pikendada garantiiaega tööde valmimise järel, töid teha sobivates ilmaoludes, praaki teinud firmad peaksid kaotama õiguse hangetes osaleda ja maksma trahvi. Tuleb vältida tööde ületegemist ja tänavate mitmekordset üleskaevamist, et saaks säästa kvaliteetse töö jaoks. Tänavate korrastamiseks koostada tegevuskava, kus võetakse arvesse liikluse intensiivsust, aluspinnast, tehnovõrkude olukorda jms.
Riigi raha osakaalu suurendamist teede ja tänavate remondiks tuleb riigilt juurde taotleda. Samuti peaks riik katma oma eelarvest hädatarvilike ühiskondlike parkimismajade ehitamisi. Kütuseaktsiisist riigile laekuvast rahast tuleb praegu vähe tagasi teede ja parkimisprobleemide parandamiseks.
Teede ja tänavate hooldusele pani põntsu reformierakondliku valitsuse tehtud majanduskriisiaegne (ja Euroopa oludes erakordselt karm) kohalike eelarvete tulubaasi kärpimine keskvalitsuse kasuks. Kriis sai läbi, aga omavalitsuste eelarvete ahistamine käis ikka edasi. Vaesuse mistahes viisil ümberjagamisega asja ei lahenda. Praeguse Eesti Vabariigi valitsuse programmid lubavad kohalike omavalitsuste tulubaasi kriisieelse taseme taastada. See avab tee ka teede-tänavate remondiks.
Viimastel aastatel on Tartu tänavapilt tublisti paranenud. Pärast idaringtee ehituse lõppu on võimalik ka tee-ehitusse senisest rohkem linna raha suunata. Tuleb aga tähele panna, et teede remont ongi etapi viisi töö. Ei tohi tekkida olukorda, kus teede remont seiskab suviti normaalse elu.
Kõiki tänavaid korraga korda ei saa, töödel on järjekord. Elu teeb keeruliseks ka asjaolu, et muutunud on meie arusaam sellest, mida tähendab heas korras: praegu peame jalakäija ja ratturi turvalisust ja liikumise sujuvust palju tähtsamaks kui aastate eest. Leidub tänavaid, kus sõidutee on siledam ja teekond seal A-st B-ni oluliselt ladusam kui kõnniteed mööda.
Seega peame tänavate renoveerimisel ja uute ehitamisel liiklejate võimalused üle vaatama. Kõndijale ja ratturile sõbralikus tänavaruumis väheneb ka autoliiklus ning suudame renoveerida kiiremini, kui taristu laguneb.
Tudengite sidumine Tartuga on see võluvits, mis paneb linna kasvama, arenema ja rikkamaks muutuma, nii et me ei pea teede korrashoiul sõltuma vaid euroliidust.
Nipp on tegelikult olemas: linnakassasse tuleks rohkem raha saada, siis jätkub seda ka tänavate kordategemiseks rohkem. Praegune peost suhu tegemine ei lahenda seda tänavate probleemi, sest ühest otsast korda tehtu hakkab teisest otsast juba lagunema. Meie idee ongi, et Arena multihall ja perekeskus toob uute töökohtade, linnaelanike kasvu ja siia saabuvate turistide abil linnakassasse rohkem raha, mida siis saab linna korrashoidmiseks rohkem kasutada. Sama on ka koolide, lasteaedade, erinevate toetuste ja muude regulaarsete kulutustega. Mõelda tuleks suundadele, mis tooksid linnale tulevikus eelarvelisa.
Senist linnajuhtimist kirjeldab fakt, et eelarveraha kulutatakse näiliselt väikestele, kuid summaarselt üsna kulukatele projektidele (mis kõik pole otseselt seotud kohaliku omavalitsuse kohustuslike ülesannetega). Teine fakt on, et riigipoolne tulubaasi vähendamine (2008. aasta omavalitsuste tulumaksumäära kärbe) pole senini taastatud. Tagajärjeks on olukord, kus tänavate heasse seisukorda viimine ei ole võimalik linna ressurssidega (eelarve ja laen seadusega määratud piirides). Ootel investeeringuid on lihtsalt väga palju (haridusasutused 100 mln, teed ja tänavad 30 mln, Sõpruse sild 7 mln jne). Investeeringuid suurendada on võimatu ilma üksikisiku tulumaksust omavalitsusele laekuva osa suurenemiseta. Üks vahend tänavate seisundi parandamiseks on ka liikluskoormuse vähendamine ühistranspordi ja kergliikluse osakaalu kasvu arvelt.
Tuleb mõelda jäikade seaduste leevendamisele eelarveridade konverteerimiseks. Tänavate lagunemine ja korrastamine sõltub suuresti ilmataadist. Näiteks eelmisel aastal jäi lumekoristus peaaegu ära ja selleks ette nähtud summad üle, teinekord aga võib-olla tuleb juurde näpistada jne. Meil pole niivõrd rahapuudust, kuivõrd napib selle kasutamise oskust.