Teist aastat korraldab Tartus tegutsev suusaakadeemia Sõprade ühise sõidu ratturitele, rullsuusatajatele ja ka näiteks rulluiskudel või tõukeratastel liikujatele. Sõidu eesmärk pole sugugi võistlus, ega tulemus, vaid võimalus veeta mõnus treeningpäev ning avastada enda jaoks ehk seni teadmata paiku, kus sportida.
Pildid: spordisõbrad läksid vallutama sügisvärvides Tartut
Et kõik kulgeks turvaliselt ja vahejuhtumiteta, selgitas jalgrattal üritust turvata aidanud Art Soonets, kuidas sõita, millist pikkivahet hoida ning ka seda, et liikluseeskirjad on järgimiseks. Õnnetusjuhtumi või ohtliku olukorra näitamiseks soovitas ta tõsta käe, et teised seda kohe näeksid. Korraldaja Vahur Teppan lisas omalt poolt, et kes rajal päris hätta jääb, võib helistada ja suusabuss saabub kohale ning korjab sportlase peale.
Ehkki mitmes erinevas stardilaines läks rajale kokku kõigest 250 inimest, paistis see pealtvaatajaile päris suure ettevõtmisena. Küüni tänavale oli püstitatud avar stardikoridor. Erineva kiirusega liikuvais gruppides hoidsid korda mitmed tuntud spordinimed, nagu näiteks Kein Einaste, Ain-Alar Juhanson ja Priit Pullerits. Tõukerattureid hoidis õigel kursil selle spordi alaliidujuht Imre Arro.
Võistlejatele oli ette valmistatud kaks distantsi. Pikem 54 kilomeetrit ja lühem 32. Enamik ehk 175 spordisõpra läks pikemale treeningdistantsile. Pikemal rajal asus neli teeninduspunkti. Esmalt Annelinna spordimaja juures, siis Tartu ülikooli spordihoone ees, kommipunkt Mariine Auto juures ja 42. kilomeetril sai kosutust ammutada ka Tamme staadioni kõrval.
Olgugi et liikumiskiirus polnud sel sõidul sugugi oluline, tuleb ära märkida, et kõige kiiremad sõitjad 56 km rajal olid mõistagi jalgratturid. Neil kulus koos teeületuste ja toidupausidega distantsi läbimiseks veidi üle kahe tunni ja kahekümne minuti. Esimesed tõukeratturid ja rulluisutajad saabusid tagasi Küüni tänavale ligikaudu kolme tunni ja 45 minutiga. Rullsuusatajad aga nelja tunniga. Kõik osalejad olid rahul ja õnnitlesid üksteist. Mälestuseks kinkisid korraldajad neile uhke medali.
Teist aastat Sõprade sõitu korraldaval Vahur Teppanil tekkis enda kinnitusel mõte sellist üritust korraldada oma treeningute käigus. «Eelmisel aastal trenni tehes avastasin, et linna on tekkinud päris palju kergliiklusteid, ja et need on juba enam-vähem ühendatud, saab siin ka sõite korraldada.»