Vilja Kohler: kõva peaga suurte seadus

Vilja Kohler. Foto: .

Uue liiklusseaduse järgi on alla 16-aastased jalgratturid kohustatud kandma alates juulist kiivrit. Esmaspäeval alustas maanteeamet uue nõude teadvustamiseks ja kiivri kasutamise edendamiseks suurt meediakampaaniat «Tegijat tunned kiivrist».

Olen väga selle poolt, et jalgratturid peavad kiivrit kandma. Eriti veel meie oludes: linnas jalgrattaga sõitmiseks turvalisi tingimusi ju peaaegu pole ning alates juulist võib juht ehk jalgrattur täie õigusega vändata ka sõiduteel, keset kõige suuremat liiklust. Seal on kiivrist jalgratturile vähe, vaja oleks ka raudrüüd.

Aga mul ajab harja väga punaseks, et kiivri kandmine on tehtud kohustuslikuks vaid lastele. Kujutate ette, kui näiteks üks kümneaastane poisiklutt või plikatirts sõidab pärast 1. juulit politseiniku nähes kiivrita nagu täiskasvanu, aga politseinik noomib-karistab vaid last, mitte täiskasvanut?! Kuidas on suured inimesed sellise ebaõigluse seadusse kirjutanud ehk miks meil ahistatakse lapsi?

Uurisin seda maanteeametist. «See ei ole laste ahistamine, vaid nende kaitsmine,» selgitas maanteeameti liikluskasvatuse talituse juhataja Urve Sellen­berg. «Mujal Euroopas on jalgratturitel kiivri kandmine vabatahtlik ja kiivrit kantakse üsna palju. Kõige paremini jäävad head harjumused külge lapsena ja sellepärast meil selline nõue kehtestati.»

Ma pole sellega nõus, sest ka Eestis on väljakujunenud isiksustele ehk täiskasvanutele selgeks tehtud, et autos tuleb turvavöö peale panna. «Jah, ka täiskasvanute hoiakut õnnestub muu­ta,» tunnistas Urve Sellen­berg. Aga kiivri puhul seda ei tehta ja täiskasvanud jalgratturid annavad lastele selge sõnumi: kui saad 16-aastaseks, võid oma kiivri põõsasse visata. Vähe sellest, kui oled kuusteist, pole sul tarvis ka juhiluba, et jalgrattaga igal pool sõita. Ehk lihtsalt: kui oled suur, siis tee, mis tahad.

Kiivri meediakampaania juurde tagasi tulles lisan veel, et uue nõude noortele vastuvõetavamaks muutmiseks on lastel kampaania ajal võimalik internetis endale meelepärane jalgratturikiiver kujundada ja see ka Sportlandi kauplusest välja osta. Selline kiiver maksab disainimiseks antud internetilehe andmetel 39 eurot ja 95 senti (625 krooni).

Urve Sellenbergi sõnul kulub meediakampaaniaks «Tegija kannab kiivrit» 57 000 eurot ehk ligi 891 856 krooni. Selle raha eest saaks Eesti jagada lastele tasuta 1426 disainitud kiivrit.

Kui aga osta odavatest poodidest vanas rahas umbes sajakroonine ehk 6,39-eurone kiiver, millel on nõuetekohane turvamärgistus, siis saaksid tasuta kiivri koguni 8920 last.

Minu meelest oleks selline rahakulutamine hulga jumekam kui meediakampaania. Kõigile tõesti ei jätku, aga näiteks sel kevadel jalgratturi juhiloa tegijad saaksid kindlasti endale kiivri. Tegu loeb alati rohkem kui sõna.