Kalle Kulbok sattus autot ostes suurde sekeldusse

Tartlane Kalle Kulbok ostis endale paar nädalat tagasi kasutatud auto ning kulutab nüüd liiklusregistri Tartu büroo ja riigiametite uksi, sest pärast müüjale raha maksmist selgus, et tegu oli probleemse ostuga.

FOTO: Margus Ansu

Üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Nii tegi ka endine riigikogu liige Kalle Kulbok enne auto ostmist, aga sattus ikka supi sisse, sest masina vormistamisel selgus, et see on Soomes tagaotsitav. Maan­teeamet loos oma süüd ei näe.


Portaalist Auto24 sobiva Volkswagen Passati leidnud Kalle Kulbok vaatas-proovis päevinäinud auto 13. aprillil järele, tegi kindlaks selle omaniku ja müüja ning sõitis läbi tehnoülevaatusest. Siis läks Kulbok müüja ja ta kaaslasega liiklusregistri Tartu büroosse, kaasas poolikult vormistatud müügileping ja auto registreerimistunnistus.

«Tahtsin veenduda, et mul ei tule probleeme,» selgitas Kulbok. «Letis istunud spetsialist ütles pärast arvutis klõbistamist, et auto registreerimiseks tuleb vaid müügileping lõpuni täita ja et masinal piiranguid pole.»

Kas vale või õige teave?

Kulbok maksis müüjale soovitud summa ja läks ülejärgmisel päeval autot oma nimele vormistama. «Avaldust läbi vaadanud spetsialist muutus murelikuks,» rääkis Kulbok. «Ta kontrollis VIN-koodi põhjalikult ja väitis siis, et oli aasta alguses sama auto dokumendid ümberregistreerimise katsel politseisse andnud, sest masin olevat Soomes tagaotsitav.»

Nüüd oli Kulboki kord politseisse minna. Selgus, et auto pole varastatud, tagaotsitav on see rahaprobleemi pärast. Politseis sõlmiti leping, mille järgi on Volkswagen nüüd Kulboki käes vastutaval hoiul. «See jama oleks olemata, kui ma poleks liiklusregistri büroost enne ostmist auto kohta väärteavet saanud,» pahandas Kulbok.

Vähe sellest – kui ta helistas hiljem maanteeameti liiklusregistri infotelefonile 620 1200, kinnitati sealtki, et auto kohta piiranguid ei ole. Ka eile keskpäeval infotelefonil vastanud Juta teatas, et sel masinal hetkel mingeid piiranguid peal ei ole ja autol on kehtiv ülevaatus selle aasta septembrini. «Rohkem ei oska ma midagi öelda,» ütles Juta jutu lõpetuseks.

Liiklusregistri infotelefoni telefonivastamisteenust osutavad maanteeametile Arstlik Perenõuandla OÜ ja OÜ Kontaktikeskus. Maanteeamet maksab neile firmadele kõneminuti eest 30 senti ehk vanas rahas ligi 4,7 krooni.

«Infotelefon ei jaga valeteadet,» kinnitas maanteeameti töötajate nimel vastanud pressiesindaja Timo Vijar. «Infotelefonilt saab kontrollida vaid Eestis liiklusregistrisse kantud piiranguid.» Maanteeamet kannab liiklusregistri andmebaasi kohtumääruse või muu ametliku otsuse põhjal sõiduki kasutamise-käsutamise piirangud, et autot ei saaks näiteks ebaseaduslikult müüa.

Liiklusregistri sõidukite andmebaasi ei kanta Schengeni, Interpoli ega teiste selliste infosüsteemide andmeid näiteks sõidukite tagaotsimiste kohta, sest need andmebaasid pole avalikud.

Riik ei näe süüd

Kulbok on liiklusregistri pidamise põhimäärust hoolega lugenud ja väidab selle 7. paragrahvile tuginedes, et seal nimetatud erimärkused, näiteks tagaotsimise kohta, peaksid liiklusregistris kajastuma erimärkuse koodina.

«Seega peaks infotelefon küsijat teavitama, et sõidukil on näiteks Interpoli koodiga erimärge,» ütles ta. «Kui seda on palju tahetud, peaks infotelefoni töötaja andma küsijale vihje või soovituse, et igaks juhuks võiks asja uurida ka politseist. Aga seda ei tehta!»

Vijari sõnul tuleb erimärkuste all mõista näiteks käsutuskeeldu, mille kandmist liiklusregistrisse on taotlenud kohus, kohtutäitur või maksuamet. Ta kordas, et maanteeametil pole õigust Interpoli ja Schengeni infosüsteemist andmeid väljastada.

«Liiklusregistri büroo ei väljasta kliendile infot sõiduki tagaotsimise kohta, vaid kutsub kohale politsei, kes asjaga tegeleb,» ütles Vijar. «Eesmärk on saada kätte varastatud auto.»

Ebameeldivuste vältimiseks soovitab ta ostjal liiklusregistri büroosse minna müüjaga.

Nii mängivad riik ja liiklusregister ausa autoostjaga teadlikult Musta Peetrit, ütles selle kohta Kulbok.
«Ametnikud arvavad, et vargad julgevad tulla autot ümber registreerima ja siis on võimalik nad kinni püüda,» rääkis ta. «Varem võis see nii olla, aga nüüd läheb müügilepinguga autot ümber registreerima heauskne ostja, kes on saanud infotelefonist enne kinnituse, et autol pole piiranguid. Ja jama saab kaela tema.»

Kulbok tahab, et riik toimiks riigina ja vastutaks oma väära teo eest. «Soovin, et maanteeamet hüvitaks mu kulud ja võtaks auto õiguslike probleemide lahendamise enda peale, et ma ei peaks selleks oma aega ja raha raiskama,» ütles ta.

«Riik hüvitab inimesele kahju siis, kui see tekitati riigi õigusvastase tegevusega,» ütles Vijar. «Antud juhul ei ole riik õigusvastaselt käitunud.»

Varem pole maanteeametil tema sõnul piirangute kohta teabe väljastamisega probleeme ette tulnud. Seoses juulist jõustuva uue liiklusseadusega vaadatakse piirangute kohta teabe väljastamine üle.

Nõuandeid

• Tee proovisõit, vaata sõiduk üle valges kohas, veendu müüja isikus ja sõiduki dokumentide ehtsuses.

• Kontrolli, kas VIN-kood langeb kokku registreerimistunnistusel olevaga.

• Kui kahtled sõiduki vastavuses dokumentides toodud andmetele, siis tee müüjale ettepanek sõiduki ja dokumentide kontrollimiseks liiklusregistri büroos.

Allikas: maanteeamet

Tagasi üles