Supilinna kanalisatsioonita maja uputab naaberkrunte

Jaan Olmaru
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Supilinnas Lepiku tänaval elav Elsa Vumba ütleb, et tema ei uputa küll kedagi. Ometi on tema majapidamisest pumbatud vesi uuristanud naaberkrundile väikese kraavi ning ujutanud üle terved maalapid.
Supilinnas Lepiku tänaval elav Elsa Vumba ütleb, et tema ei uputa küll kedagi. Ometi on tema majapidamisest pumbatud vesi uuristanud naaberkrundile väikese kraavi ning ujutanud üle terved maalapid. Foto: Margus Ansu

Kui supilinlane Mati Kark seitse aastat tagasi endale Herne tänava äärde krundi ostis, lokkas tema aias muru ja õitsesid õunapuud. Praeguseks on puud kuivanud ja platsil lainetab sogane vesi.


«Alguses üritasime sinna ka väikest aiamaad teha, aga nüüd oleme sellest loobunud, sest kõik on vee all,» ütles Kark, kelle sõnul uputab ja reostab tema krunti linna veevärgi ja kanalisatsioonita majas Lepiku tänaval elav Elsa Vumba.

Esimest korda võttis Kark tee Vumba juurde ette eelmise aasta suvel, kui see oli visanud naabri aeda vooliku ning pumpas sinna mitu nädalat järjest tühjaks oma üleajavat salvkaevu. «Rääkisin talle probleemi ära ja ta lubas enam mitte pumbata,» meenutas Kark.

Paar päeva hiljem hakkas vesi voolikus jälle voolama ning Kark suundus taas naabri juurde. Seekord polnud vanatädi enam nii külalislahke. «Ässitas koera kallale ja sõimas näo täis,» lausus Kark. Kuna vesi aina voolas ning olukord krundil muutus järjest katastroofilisemaks, üritas Kark veel korra naabriga rääkida, kuid sai taas sõimata.

Pahatahtlik naaber

Peale seda võttis Kark ühendust linna keskkonnateenistuse ja keskkonnainspektsiooniga, kes menetlevad olukorda möödunud suvest saati ning ütlevad, et probleem on üldisem ehk kogu selle piirkonna sademevee ärajuhtimises.

Kargule tundub siiski, et küsimus on naabri pahatahtlikkuses. «Sellel majal puudub leping linna kanalisatsiooniga, aga kuidagi on vaja reoveest lahti ju saada,» ütles Kark ning kinnitas, et on näinud oma krundil hulpimas ka fekaale ja neist pilte teinud. Vesi voolavat naaberkrundilt aasta ringi. Samuti lendavat üle aia prügi.

Olukorra pärast oli mures ka Kargu Herne tänava naaber Kersti Kolk, kes ostis oma krundi alles tänavu veebruaris.

«Kahtlused tekkisid juba talvel, kui väljas oli krõbe külm, aga aias voolas mingi oja. See asi tuleb lõpetada,» oli Kolk kindel ning pidas kummaliseks, et Supilinnas on maja, millel pole kanalisatsiooni. «Miks peame meie kannatama, kui nemad ei soovi liituda?»

Värav jäi suletuks

Kui Tartu Postimees küsis Elsa Vumba käest luba tulla tema aeda olukorrast ülevaadet saama, vastas majaomanik eitavalt. «Ega ikka ei tule küll. See on minu valdus ja mina ei luba siia kedagi,» hüüdis vanatädi läbi koera klähvimise teiselt poolt aeda ning jättis värava suletuks.

Vumba sõnul pumpab ta vett kaevust selleks, et maja ümber olev maa taheneks. Esialgus väitis Vumba, et pumbatav kogus võiks kõige rohkem olla kümme pange päevas, kuid hiljem selgus, et kaevus on automaatpump, mis hakkab tööle kohe, kui vesi hakkab kaevus tõusma.

Süüdistuse, nagu valaks Vumba naabri krundile ka reovett, lükkas ta tagasi. «Mul on kuivkäimla ja lampkast, kuhu vee viin,» lausus Vumba ning välistas linna veevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise. «Mul on oma kaev ja mina seda linna solki jooma ei hakka.»    

Keskkonnainspektsiooni Lõuna regiooni juhtivinspektori Kai Korkmanni sõnul ei saa üheselt öelda, et Vumba tegevus Herne tänava äärt uputab.

«Tegelikult koguneb suurem osa Tähtvere vett Herne tänava ette, kuna seal pole normaalset sademevee kanalisatsiooni, ja et seal on madalam koht, siis vesi kogunebki. Aga eks iga lisanduv vesi aitab sellele olukorrale kaasa,» rääkis Korkmann.

Sama meelt oli ka linna keskkonnateenistuse juhataja Ülle Mauer, kelle sõnul on tegu Supilinnale omase probleemiga – ala on suhteliselt madal ning liigniiskust põhjustab ka surveline põhjavesi.

«Kui meie seal kohal käisime, siis ei pumbatud,» lausus Korkmann ning lisas, et keskkonnainspektsioon ja ka linn ei saa kedagi sundida kanalisatsiooniga liituma. Samas on terve Tartu linn reovee kogumis­ala ja reovett siin immutada ei tohi.

Väidetavalt algas Herne tänava kruntide niiskusprobleem peale tänava põhjalikku remonti. «See on puhtalt minu oletus, aga inimesed räägivad, et peale seda sealt alt vesi enam läbi ei lähe,» ütles Korkmann ning pakkus, et kogu piirkonna jaoks oleks lahendus uus sademeveesüsteem.

Tagasi üles