/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/09/28/7149135t1h9757.png)
- Tartu tervishoiu kõrgkooli suur nutitahvel õpetab anatoomiat millimeeter haaval.
«Meil siin konte ega ribisid ei ole. Konte võite koerale pakkuda ja ribi küsige turult,» räägib Tartu tervishoiukõrgkooli õppejõud Merle Kolga heatujuliselt.
Kas soovite näha lõigutud inimkeha? Aga palun!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meil, anatoomiaklassis, on luud ja roided,» ütleb ta.
Merle Kolga seisab tohutu suure nutitahvli ees, millelt ta näpupuudutustega üht inimkeha kujutist kiht kihi haaval «lahti koorib».
Nahk on juba eemaldatud, nüüd lihased – näha saab luustikku ja elundkonda kogu selle kirevuses. Näpupuudutusega kaovad pildilt needki. Jäävad veel veresooned ja lõpuks ainult närvisüsteem. Seda vaadates võiks mõelda, milline jumalik meistritöö, täiuslik pitsskulptuur!
Lõpuks jääb tahvlile inimese närvisüsteem. Võiks mõelda, milline jumalik meistritöö, täiuslik pitsskulptuur!
Merle Kolga paneb luud, lihased ja naha pildile tagasi ning puudutab üht skalpellimärgiga nuppu. Siis võtab nutipliiatsi ja veab pliiatsiga ekraanile diagonaalse sirge.
See, mis asub ühel pool diagonaali ehk pea ja kolmandik torsost, kaob. Kui allesjäänud kehakujutist pöörata, on selle lõikepinnal näha, milliseid kohti skalpellpliiats giljotiinina läbis. Kõik need meelierutavad ristlõiked roietest, veenidest, arteritest ning südamest.
Kaks meest, kaks naist
Tartu tervishoiukõrgkooli paljude rakenduste ja võimalustega anatoomialaua kõvakettal on nelja päriselt elanud inimese andmed.
Üks on mees ja teine on naine – mõlemad asiaadid. Kolmas inimene on taas mees – europiid. Ning neljas naine, aga tema nägu me ei tea, kuna temast näeb vaid skeletti, elundeid ja lihaskonda.
Kõik neli on kunagi andnud nõusoleku, et pärast surma võib nende keha õppeotstarbel kasutada. Nad on olnud tavalised inimesed, naine näib jässakavõitu, europiidne mees ilmselgelt ülekaaluline.
Kui üht, teist või kolmandat isikut ekraanile kuvada, siis ilmuvad nad sinna, niudepiirkond pieteeditundeliselt rätikuga kaetud. See tuletab meelde, et enne, kui virtuaalset skalpelli kasutama hakata, võiks mõelda, et selle keha on teadusele andnud kunagi elanud inimene ning temast on ilus lugu pidada.
Nelja inimese andmed on arvutisse kogutud viisil, et iga keha on «lõigatud» imeõhukesteks kihtideks läbimõõduga 0,66 millimeetrit. Kõik lõiked on tehtud kolmel tasapinnal ning iga lõike iga millimeetri visuaalne info on salvestatud, nii et seda on võimalik mitmemõõtmeliselt esile kuvada, pöörata ja keerata, suurendada ja vähendada.
Päris viilutajaga ei ole ühtegi inimkeha füüsiliselt siiski lõigutud, vaid kõik on tehtud viisil, mis sarnaneb magnetresonants- või kompuutertomograafilise uuringuga.
Kümme kõhubeebit
Õppejõud Ave Kõrve-Noorkõiv õpetab tulevastele tervishoiutöötajatele embrüoloogiat ja naistehaigusi. Ta avab anatoomilisel laual kausta, kust näeb inimese embrüonaalstaadiume ehk seda, milline on loode 13-nädalaselt ning kuidas see kümne järgmise nädala jooksul areneb.
On erakordne mõelda, et juba kolmekuusel kõhubeebil on välja arenenud närvisüsteem ja kõikide organite alged, samuti skeleti alus – küll kõhrelisel, mitte luulisel kujul.
See tähendab, et kõige olulisem aeg lapse arengus on 13. nädalaks juba möödas, ehkki lapse jalakesed ja käekesed näevad välja veel loibade või käpakestena.
:format(webp)/nginx/o/2017/09/28/7149591t1h181e.jpg)
Anatoomia töölauale on igal õppejõud võimalik luua ka isiklik töökaust, kuhu ta võib salvestada just oma loenguks või seminariks teemakohaseid pilte ja mitmemõõtmelisi videoid. Luua oma õppekavu.
«See on visuaalselt asendamatu abiline,» ütleb Ave Kõrve-Noorkõiv. «Eriti meie radioloogiatehnikute koolitamisel, kuna sellega saab visualiseerida radioloogilisi uuringuid alates röntgeniülesvõtetest kuni kolmemõõtmeliste ja ruumiliste liikuvate tomograafiliste kujutisteni välja.»
Õppejõud kinnitavad, et uuest töövahendist on rõõm kõigil väga suur. Olevat tudengeid, kel õppekavas anatoomiakursus juba läbitud, kuid kes on sel sügisel neis seminarides omast vabast ajast osalenud ainuüksi uue töövahendi pärast.
Kui edasi mõelda, siis anatoomiatunde saaks selle nutitahvliga anda ka veterinaaridele, kuna sealt leiab koera, kassi, sea, gorilla, šimpansi, pelikani ja pingviini anatoomia.
Mujal maailmas käivad tervishoiuõppeasutustes isegi kunstnikud, et sellise töövahendi abil inimkeha kujutamist ja lihaseid õppida. Ning massöörid.
Mälestusväärsed ajad
Ave Kõrve-Noorkõiv meenutab, et kui tema anatoomiat õppis, siis oli neil üks vene- ja ladinakeelne anatoomiaõpik, mida sai kasutada ainult koolis.
Kui tahtsid midagi päriselt selgeks õppida, tuli konspekti visandada näiteks nii inimese kolju kui ka selle luude nimetused ning siis kodus tuupima asuda.
/nginx/o/2017/09/29/7152237t1hbcd1.jpg)
Füsioloogia õppejõud Anne Vahtramäe meenutab, et tema õppis anatoomiat ülikoolis luude peal, mis olid kuulunudki päriselt inimesele, ning märgib, et väga oluline on skeletti tundma õppides seda oma käega kombata. «Luu iga muhk, lohk ja sälk tähendab midagi,» sõnab ta.
Õnneks on tervishoiukõrgkooli anatoomiaauditooriumiski mitu sahtlitäit ka inimese pärisluid ning klaaskappides näha õppevahendeid eelmise sajandi keskpaigast ehk formaliinilahuses inimese südant, käelaba ja keelt.
/nginx/o/2017/09/29/7152241t1h31b0.jpg)
Tibia ja fibula ehk Kuidas õppida selgeks 206 luud
Tartu tervishoiukõrgkooli anatoomiaõppejõud Merle Kolga on lõpetanud ülikooli arstiteaduskonna. «Kui tegeled inimesega, siis ei ole nii nagu puutöökojas. Et kui lauajalg läheb treipingil nässu, treid aga uue. Või kui aias lilled närtsivad, istutad järgmised taimed asemele,» räägib ta.
Anatoomiaauditooriumis 003 nohistavad esimese aasta õe õppekava üliõpilased parasjagu iseseisvat tööd teha. Vastavad küsimustele paarikaupa. Üks võib teada üht vastust ja teine teist. Mõlemad kirjutavad ühele ja samale lehele eri värvi pastakaga. Niimoodi vastates peavad nad teineteisega kogu aeg suhtlema ja nii jääb midagi ehk rohkem meelde kui muidu. Kes soovib, võib pärast testist nutitelefoniga koopia teha ja kodus üle korrata.
Inimesel on seitse metatarsaalluud. Kas õige või vale?
Kui inimesel oleks seitse metatarsaalluud, siis peaks tal olema seitse varvast, ja kui nüüd üht kulunud nalja heita, siis isegi lätlased ei ole seitsmevarbalised.
Tibia ja fibula on sääre luud. Kas õige või vale?
Säärel on kaks luud: üks on sääreluu ja teine pindluu ehk tibia ja fibula. Loomulikult õige!
Niisiis – anatoomia on karm aine. Seal on igale küsimusele ainult üks õige vastus ning õppejõuga kauplemisvõimalust pole.
Merle Kolga ütleb, et enne ta rahule ei jää, kui saab aru, et üliõpilased on saanud aru. Tema anatoomiatundide töö põhimõte on: ausus iseenda ja ümbritseva vastu. Nende hea tava on, et kui vastust ei tea, siis spikerdama ei hakka. Sest keda sa petad, ainult iseennast.
Mis on articulatio temporomandibularis?
Üliõpilased nohistavad seminaritööd teha. Inimese skeletis on 206 luud.
Avalik loeng
- 3. oktoobril kell 14.30 peetakse Tartu tervishoiukõrgkoolis avalik loeng «Lauake, näita end!», kus kõigil huvilistel on võimalik anatoomilise laua võimalustega lähemalt tutvuda.
- Anatoomialaua kogumaksumus on 123 480 eurot, selle soetamist finantseeriti Euroopa Liidu regionaalarengu fondi ASTRA programmist. ASTRA on institutsionaalne arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ning kõrgkoolidele.