Treeningud on juhuslikud, aga ikka sadu kilomeetreid. Võistluskilomeetreid tuleb vast 200 Eesti teedel.
Lätis Valmiera maratoni ja siis 65 kilomeetrit Riia-Valmiera lingijooksul, mille pikkus 107 kilomeetrit, ehk siis jäi pooleli. Püüan neid kevadisi kogemusi sügisel enda kasuks pöörata.
Oma jooksublogis (konnulacontra.wordpress.com) kirjutad, et lätlased küsisid sinult, miks hüüavad eestlased Tallinnas raja kõrval jooksjatele blablabla, ja alles pärast maratoni taipasid, et see peaks olema läheb-läheb. Mida hüüavad lätlased jooksjatele?
Läheb-läheb on aiziet-aiziet ja maratonil kindlasti ka turies, turies! Pea vastu, pea vastu! Malacis! hüütakse ka ehk rohkem kui Eestis tubli!
Kuidas sa nii hästi läti keelt oskad?
Õpin kogu aeg. Vähe on neid päevi, mil ma läti keelega ei tegele. Ja väga palju tööd on ka läti keelega seotud. Muidugi tahangi ma veel paremini läti keelt osata, sest näiteks teatris veel ei jõua alati hästi jälgida.
Kes sinuga koos jooksevad Veidenbaumsi jooksu?
Hetkeseisuga lisanduvad jooksjad Valmierast, aga oma saatemeeskond, kes oli minuga ka ümber Võrumaa jooksul, on seekordki mind toetamas, nemad küll kaherattalistel. Muidugi võib igaüks natuke kaasa joosta. Ühe või kümme kilomeetrit, ka 160 kilomeetrit võib. Rajateenindus on väga spontaanne, sellega peab sel juhul arvestama.
Kas sa jooksu ajal oled luuletanud?
Pigem ma ei luuleta joostes, mõtlen argisemaid asju. Aga on üks pikk luuletus nimega «Elujooks», mida ma pidin oma 15 kilomeetrit meeles hoidma ja koju jõudes kohe paberile panema, enne ei saanud muidugi ka duši alla minna.