/nginx/o/2017/09/28/7149095t1hce3c.jpg)
Tuntud pikamaajooksja Margus Konnula, keda kirjandusringkonnad tunnevad rohkem Contrana, alustab täna kell 10 Tartust aadressil Tähtvere 1 jooksu Lätimaale Kalāčisse. Küsimustele vastas ta trennist lõõgastudes, ja nagu spordiajakirjanikule kohane, ma sinatasin populaarset kehakultuurlast.
Sind ootab ees ligi 163 kilomeetrit, mille lõpuni jooksmiseks pakub netisüsteem välja 33 tundi. Kas pead seda ajalimiiti endale jõukohaseks?
Ei ole aimugi, see on midagi uut. 12 tunniga 75 kilomeetrit olen jooksnud, kunagi ka 14 tunniga 100 kilomeetrit, eelmisel aastal 19,5 tunniga 107 kilomeetrit. Eelhäälestus ja stardikiirendus on väga olulised. Et see kiirendus ei oleks liiga kiire. Aga kui peab poole rohkem jooksma, siis ei tea mitte midagi.
Võtad selle jooksu ette läti kirjaniku Eduards Veidenbaumsi 150. sünniaastapäeva puhul. Oled tõlkinud tema luuletusi eesti keelde ja avaldasid kolm aastat tagasi need luulekogus «Mind ärge lugege». Tõlkimine sind ilmselt higistama ei ajanud. Miks tahad nüüd tema auks nii palju vaeva näha?
Tõlkimisega sai higistatud küll. See oli vähemalt tol hetkel mu elu suurim töö üldse. Sisaldas ka tõlkima õppimist ju tegelikult. Noh, eks Veidenbaums ise nägi ka omal ajal palju vaeva ja tegi samuti pika jalgsimatka nagu Kristjan Jaak. Aga ma tahan enda ultrajooksudele ka sellega punkti panna, nii et see on kindlasti ka spordimehe, mitte ainult luuletaja-tõlkija ettevõtmine.
Kust läheb läbi Veidenbaumsi jooksu marsruut?
Peaaegu kõige otsemat teed mööda, Elvast läbi – mitte mööda! –, Valgast ka läbi. Ja Valmierast mööda saaks küll otsem, aga Valmiera on mulle liiga tähtis, et tema arvel kümmekond kilomeetrit lõigata.
Mitu kilomeetrit oled jooksnud tänavu Eesti teedel? Kui palju sellest treeningutel ja kui palju võistlustel?
Treeningud on juhuslikud, aga ikka sadu kilomeetreid. Võistluskilomeetreid tuleb vast 200 Eesti teedel.
Aga Lätis?
Lätis Valmiera maratoni ja siis 65 kilomeetrit Riia-Valmiera lingijooksul, mille pikkus 107 kilomeetrit, ehk siis jäi pooleli. Püüan neid kevadisi kogemusi sügisel enda kasuks pöörata.
Oma jooksublogis (konnulacontra.wordpress.com) kirjutad, et lätlased küsisid sinult, miks hüüavad eestlased Tallinnas raja kõrval jooksjatele blablabla, ja alles pärast maratoni taipasid, et see peaks olema läheb-läheb. Mida hüüavad lätlased jooksjatele?
Läheb-läheb on aiziet-aiziet ja maratonil kindlasti ka turies, turies! Pea vastu, pea vastu! Malacis! hüütakse ka ehk rohkem kui Eestis tubli!
Kuidas sa nii hästi läti keelt oskad?
Õpin kogu aeg. Vähe on neid päevi, mil ma läti keelega ei tegele. Ja väga palju tööd on ka läti keelega seotud. Muidugi tahangi ma veel paremini läti keelt osata, sest näiteks teatris veel ei jõua alati hästi jälgida.
Kes sinuga koos jooksevad Veidenbaumsi jooksu?
Hetkeseisuga lisanduvad jooksjad Valmierast, aga oma saatemeeskond, kes oli minuga ka ümber Võrumaa jooksul, on seekordki mind toetamas, nemad küll kaherattalistel. Muidugi võib igaüks natuke kaasa joosta. Ühe või kümme kilomeetrit, ka 160 kilomeetrit võib. Rajateenindus on väga spontaanne, sellega peab sel juhul arvestama.
Kas sa jooksu ajal oled luuletanud?
Pigem ma ei luuleta joostes, mõtlen argisemaid asju. Aga on üks pikk luuletus nimega «Elujooks», mida ma pidin oma 15 kilomeetrit meeles hoidma ja koju jõudes kohe paberile panema, enne ei saanud muidugi ka duši alla minna.
Oled pikamaajookse ka katkestanud, nagu ennist märkisid. Kui suur on võimalus, et sa ületad Lätimaal Kalāčis finišijoone autos?
Ikka on see võimalus, aga kuivõrd ajalimiiti ei ole, tuleb ikkagi ükskõik mis ajaga lõpuni minna. Palju vett juua, pigem olgu natuke raske joosta.
Eks sellise pika maa peal võib kõike juhtuda.
See on ikkagi katsumus. Püüan endaga hoolsalt ringi käia ja ennast lõpuni vedada, sest uut katset ma endale enam ei anna. See on mu viimane maratonist pikem jooks, nii olen otsustanud. Mis ei välista muidugi, et ma püüan kuskil sada kilomeetrit kepikõndi teha.
Mis ootab sind ees Lätis pärast jooksu?
Loodan, et saun, kuigi ei tea, kas tahan sauna minna. Ja järgmisel päeval sihtpunktis ehk Veidenbaumsi mälestusmuuseumis juubeli tähistamine, kus loen ka luuletusi. Nädal aega puhkan, siis püüan teha väikese sprindi – 42 kilomeetrit Tartu teedel ja tänavatel.