Vanemuise uuendamine käis kahel suvel ja nõudis üle 14 miljoni euro

Kahel suvel täitis Vanemuise suurt maja eesti-, saksa-, hollandi- ja venekeelse jutuga asjatundjate tegevus. Suur töö, mida rahas mõõdetakse 12 miljoni euroga, koos käibemaksuga 14,4 miljonit, on peaaegu lõppenud. Täna on ametlik avamine, publik on kutsutud uuenenud maja vaatama laupäeva pärastlõunal, eile tegi aga Tartu Postimehele ringkäigu teatrijuht Toomas Peterson.

Eile käis suure maja laval ühtaegu tehnika proovimine ja avalavas­tuseks valmistumine.

FOTO: Sille Annuk

«Vanemuise suure maja remondi planeerimine sai alguse paarkümmend aastat tagasi, kui oli selge, et 1967. aastal valminud tehnika on amortiseerunud,» ütles ta. «Esimesed eskiisid lava vahetuseks tehti juba 1990. aastate esimesel poolel.»

Planeerimist hoogustas eelmine teatrijuht Paavo Nõgene. Mitmed vanemuislased külastasid teatrimaju Euroopas, et otsustada, millistele nõuetele vastav lava oleks oma teatrile parim.

Viimastel aastatel

Tartu Postimees on kahel viimasel aastal andnud lugejaile mitut puhku teada, mis on plaanis, mis teoksil ja mis veel tegemata. Kui lühidalt kokku võtta, kujunesid asjalood alljärgnevalt.

2012. aastal kinnitas riik Vanemuise lavavahetuse rahastamise ning rahvusvahelise hanke tulemusena leiti projekteerijaks inseneribüroo Wibbeke & Penders Berliinist.

Hanked ehitajate leidmiseks toimusid aastail 2014 ja 2015. Lavatehnika vahetuse hanke võitis Show Theatre Equipment Trekwerk BV Hollandist ning heli-, valgus-, video- ja kommunikatsioonitehnika hanke Amptown System Company Saksamaalt. Lepingud allkirjastati sügisel 2015, mil algas ka kiire ettevalmistus ehituseks. Teatrimaja oli publikule suletud mullu ja tänavu maist septembrini.

Toomas Petersoni selgituse järgi on kõige põhjalikumalt muutunud lava. Mullu suvel vahetus kõik, mis jäi lavapinnast kõrgemale. Nii näiteks tugevdati talad, vahetati nöörpööning, enam kui 50 stanget ja töörõdud külgedel ning lisati lift. Väga põhjalikult muutus lavajuhtimissüsteem, see sai eelprogrammeeritavaks ja arvuti teel juhitavaks.

Vanemuise kommunikatsioonijuht Kertu Tombak selgitas lavakõrvase lifti sõidu ajal, et nüüd ei pea lavamehed enam korruste vahel mööda treppe üles-alla jooksma, kui on tarvis minna külgrõdudele. Lift peatub viiel korrusel ja sõidab ka lava alla.

Tänavu suvel

Sel suvel uuenes kõik, mis jäi lavapinnast allapoole. Petersoni sõnul vahetati pöördlava koos tõstukite ja vajukitega, sellele valati uus alus, uuendati orkestri tõstukid ning heli-, video- ja kommunikatsioonisüsteemid.  Mille poolest erinevad tõstukid ja vajukid? «Tõstuk tõstab ja vajuk vajub,» ütles teatrijuht.

Kui mõnel lavastajal tekib mõte tuua näitleja või tantsija vaatajate ette lava alt ja sinna tagasi saata, saab ta seda teha nüüd palju võimalusterohkemalt kui varem.

Mis sai 50 aastat tagasi paigaldatud pöördlava juppidest ja seda keerutavatest võimsatest mootoritest, mida kasutati väidetavalt ka Vene tankides T-34?

Lavatornis ootavad tegutsemise käsku punkttõstukid.

FOTO: Sille Annuk

«Need olid küll pärit kuskilt Siberi tankitehasest, aga et need olid tankimootorid, on linnalegend,» ütles Peterson. «Enamik neist läks vanametalliks. Mõne jätsime alles, et kui kunagi tekib võimalus ehitada siia suure maja kõrvale bläkk­boks koos muuseumiruumiga, saaksime mõne neist koos muu huvitavaga vaatamiseks välja panna.»

Mida lubab ette võtta nüüdne juhtimissüsteem? Kui vaja, saab salvestada lavapilte, teha märgusõna peale pildivahetusi, sünkroniseerida stangede liikumisi muusika ja videopildiga, programmeerida kiirusi.

«See tähendab, et inimlikuks eksimiseks on nüüd ruumi palju vähem ning süsteem võimaldab väga täpselt ette valmistada esineja lendamise, laskumise või erinevate elementide kokkusaamise laval, kartmata vigu või konflikte,» lisas teatrijuht.

Samuti on nüüd tagatud suurem ohutus – näiteks ei lase arvuti teel juhitav süsteem tõsta lubatust raskemaid dekoratsioone ega lase ka dekoratsiooni osadel omavahel kokku põrgata. 

Lavatehnika poole pealt muutustest rääkides lisas Peterson, et tõstukeid on senise kuue asemel kümme ja vajukeid senise kahe asemel kolm. Päris kõrgel, otse lavatorni katuse all on lisaks kahes pikas reas tõstemehhanismidele nüüd tosin punkttõstukit. Nende trosse saab lavastusele vajalikust punktist alla lasta ning inimesi, dekoratsioone ja rekvisiite turvaliselt ja täpselt tõsta või langetada.

Pilk saali ja fuajeesse

Ühtlustunud on saali helipilt, mis teatrijuhi sõnul peaks olema ühesuguselt suurepärane ja senisest parem igas saali punktis. Lisandunud on publikuala helindamine. Tänavu suvel värskendati ka suure maja publikuala, mida polnud põhjalikult remonditud 1967. aasta avamisest saati.

Saalis on istmete puitosa vana, kuid uuendatud on pehmed seljatoed ja toolipõhjad.

FOTO: Sille Annuk

Saalis on istmed küll samaks jäänud, kuid vahetunud on nende pehmed osad. Reporter tundis oma kerega proovides selja taga ja istmiku all meeldivat pehmusega segunenud kõvadust.

Halli uue katte on saanud ka fuajee ja saali põrand. Laed, seinad ja postid on kenasti üle värvitud. Teise korruse fuajees on muutunud teatrikohviku lettide asukoht. Need on nüüd kahel pool nurgas. Lavajõudude portreed on samas kohas kus varemgi.

Fuajees algas eile Vanemuise peakunstniku Maarja Meeru juhtimisel kunstinäituse ülespanek. Maalid ja graafika on olnud seni põhiliselt teatrihoone tagumistes ruumides. Teatriskäijad saavad neid nüüd vaadata enne etendusi ja vaheaegadel. Suurem osa teoseid on Meeru sõnul teatrile kingitud.

Kunstiajaloolase Reet Margi kureeritud väljapanekus on muu hulgas Vanemuise suure maja tundmatus tehnikas kujutis, mis oletatavasti on kuulunud arhitektuuriprojekti juurde. Autorit ei ole teada.

Villem Ormissoni suur Pühajärve maal trepi kõrval on vahetanud asukohta. Teise trepi kõrval ei paista talle päike peale. Näitusele seatud kunstiteosed on puhastatud, uuesti raamitud ja mõnele pandud peale muuseumis kasutatavad klaasid. Skulptuure on väljapanekus paarkümmend. 

Õigel ajal õiges kohas

Aprillis 2016 märkis Vanemuise valgusala juht Andres Sarv eesolevat suurt remonti ja lavatehnika väljavahetamist kommenteerides, et kõiki neid asju, mis liigutavad etenduse ajal dekoratsioone, hakkab juhtima arvuti, nii et need jõuavad täpselt õigel ajal punktipealt õigesse kohta.

«Kolm aastat on valgustajatel olnud selline tehnika, kus valgustid ise sõidavad täpselt paika, aga dekoratsioonid ei ole mõnikord täpselt seal, kus proovide ajal määratud,» lisas Sarv. «Nüüd hakkavad mõlemad pooled täpselt tööle. Võidab pealtvaataja, sest näeb saalist seda, mis proovides on paika pandud. See on minu arvates põhiline tulemus.»

Kas nüüd on läinud kõik nii, nagu poolteist aastat tagasi ette kujutatud? «Põhimõtteliselt ongi kõik läinud nii,» ütles Sarv eile. «Lava pööramine, tõstukite liikumine, heli, valgus, liikumine on kõik sekundi pealt sünkroonis. Mitte midagi ei ole juhuslikku, inimfaktor on väga väikeseks tehtud.»

Kas on tõesti nii või juhtub ikka inimfaktor oma sõna sekka ütlema, saab iga teatrihuviline etendustel oma silma ja kõrvaga ise kontrollida. Esimene võimalus – kusjuures tasuta – on kõikidele loodud eeloleval laupäeval kell 13–16.

Publikule laupäeval ja edaspidi

  • Vanemuise suur maja avab publikule uksed laupäeval, 30. septembril.
  • Alates kella 13st on uuenenud teatri­hoonega  oodatud tutvuma tasuta kõik teatrisõbrad.
  • Ringkäigud algavad kell 13, 13.15, 13.30, 14.30 ja 14.45.
  • Kell 14 saab vaadata avamisetendust «Olla või mitte olla», mis on loodud eeskätt uue lavatehnika võimaluste tutvustamiseks.
  • Kell 15 avatakse fuajees näitus «Vanemuise kunstikogu. Peidetud aarded lava tagant».
  • Teadaolevalt ei ole Vanemuine varem aastatega kogunenud kunsti külastajatele näidanud. Väljapanekus on ligi 30 kunstiteost.
  • Näha saab ka klassiku kuulsusega läti kunstniku Gunārs Zemgalsi maali, mille kinkis Vanemuisele 9. detsembril 1967 Läti teatriühing.
  • Näituse puhul on valminud asjakohane voldik.
  • Suure maja fuajee ja kohvik jäävad uuendustega tutvuma tulnud teatrihuvilistele avatuks kella 16ni.
  • Kell 18 on teatrimaja taas avatud, et vastu võtta neid, kes on ostnud pääsme muusikali «Mamma mia!» etendusele.

FOTO: Sille Annuk

  • Kell 19 tervitab teatrijuht Toomas Peterson (pildil) publikut saalis ning etendus algab.
  • Esimene esietendus suures majas on 21. oktoobril, Siret Campbelli tulevikuromansi «Beatrice» lavastab Ain Mäeots.
  • 25. novembril esietendub sealsamas muusikal «Hüljatud», mille lavastab Samuel Harjanne Soomest.
  • Hendrik Toompere dramatiseeritud ja lavastatud Johann Wolfgang von Goethe «Faust» esietendub 3. veebruaril.
  • 24. märtsil tuleb esimest korda vaatajate ette Johann Straussi operett «Viini veri» Giorgio Madia lavastuses.
  • Tanel Jonase lavastatud muusikal «Sweeney Todd» esietendub – ikka suures majas – 2. juunil.

Allikas: Vanemuine

Tagasi üles