EKRE linnapeakandidaat Indrek Särg: asju tuleb teha rahva huvides

EKRE Tartu piirkonna juht Indrek Särg visati erakonnast välja. Foto: Sille Annuk

Tartu linnapea kandidaatide sarjas vastab EKRE esindaja. Filoloogiharidusega Indrek Särg on pidanud elu jooksul õige mitut ametit: õpetaja, õppejõud, laevajuht ... Eelolevatele valimistel püüab ta Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esinumbrina võita õigust moodustada uus linnavalitsus.

EKRE nimekirjas on Tartus palju toredaid tegusaid inimesi, aga EKRE-le on külge jäänud kurja erakonna kuvand. Reiting on teil hea. Aga millised kultuuriasutused pannakse Tartus valimiste järel kinni?

Absoluutselt ei ole sellele mõelnud, miks peaks hakkama midagi kinni panema? Kirjandusseltsi juhatuses töötasime koos Gea Kangilaskiga, kes nüüd kandideerib sotsina.

Kas Eesti kultuuris on ilminguid, mida peaks piirama administratiivsete vahenditega? Meenutagem Kenderi kaasust.

Kultuurile on omane kompida piire. Võibolla kusagil keegi läheb üle piiri, aga nagu Idamaade vanasõna ütleb: sellest sillast läheme üle siis, kui selleni jõuame.

Tartu on natuke teistsugune ka kui mõni teine paik. Meil on akadeemiline elu, teiselt poolt on palju toredaid tööinimesi, ei näe küll, et peaks hakkama midagi piirama või keelama. Pigem olen mõelnud nii, et peaks inimestele mõtlemist turgutavat kultuuripoolt juurde andma. Et ei oleks pelk meelelahutus ja pidude reklaamid.

Mis teil neegrite vastu on? 

Ma ei ole täheldanud, et ükski ekrelane oleks öelnud, et kui Dave Benton laulab, siis kontserdile ei lähe.

Kui räägite suhtest teiste rahvastega, siis vabandage, Eesti on rahvusriik. Peame hoolitsema eeskätt oma rahvuse, oma rahvuskultuuri eest. Kui meil on puudust kannatavad inimesed, meil on suured probleemid, sündimus on liiga väike, siis kuulge, me peame ise olema enda poolt. Meil on vaja oma lapsed üles kasvatada, meil on vaja oma asja ajada.

Kui meil sellest jõudu ja aega üle jääb, loomulikult aitame abivajajaid. Siingi on nüanss: meil on sugulasrahvad, soome-ugri rahvad, pisikesed veneliku asjaajamise poolt muserdatu rahvad, teeme kõigepealt midagi nende heaks.

Tartule on ajuti külge poogitud rassismipealinna tiitlit.

Vaadake peeglisse. EKRE-l ei ole selles kuvandis osa.

Kas ajakirjandus materdab EKREt asjata?

Ajakirjandus laseb sellel sündida. Ma ei ütle, et ajakirjandus ise kõike teeb, eks see on konkurentide ja süvariigi organiseeritud materjal.

Vaatan inimesi, kes rõõmustavad Agu Uudelepa sõnavõtu peale, ja seda, kuidas Tartu koolikese direktor imeteldava pugejalikkusega asunud EKREt materdama. Tal pole mingit põhjust, see kool sai EKRE fraktsiooni toel katuseraha.

Jutt on Peetri koolist?

Jah, Tarvo Siilabergist, midagi muud peale poliitilise tellimuse on siin raske näha. Tellimuse taga on muidugi meie kunagised eelkäijad, isamaast rääkivad lurjused ehk IRL.

Nende linnapeakandidaat Aivar Riisalu teie suhtes ka just leebe polnud.

Riisalu on kahepalgeline. Kui käisime TV-saates, siis ta just nimelt ütles: oi-oi, ärge mind rünnake, tahame teiega koalitsiooni teha. Aga mis temast ikka, ta on hüpanud ühest erakonnast teise. Alles hiljuti tahtis üldse emigreeruda. Tartlastel küll ei ole põhjust sellist linnapead valida.

Ülikoolid teevad pingutusi, et meelitada välisüliõpilasi, kas nad pingutavad vales suunas?

Sõltub proportsioonist. Kindlasti ei saa olla nii, et ülikool pingutab, higi lahti, ja saavutab suhte, et 90 protsenti välistudengeid ja kümme kohalikke.

Teadustöid kaitstakse juba aastaid suuresti inglise keeles. Riikidel, kes tahavad arendada rahvuskultuuri, mõtlemise kunsti ja teadust, käivad teadustööd rohkem ikka oma keeles. Leedus, muide, kaitstakse enamik teadustöid leedu keeles.

Ühendame Lõunakeskuse ja hullumaja tunneliga, aga siin keskuses kahe kaubamaja vahel silkame nagu lollid foori juures.

Kui Eesti riik ja rahvas on ohus, siis mis eeskätt ohustab? 

Väljaränne. Peaksime püüdma inimesi Eestisse tagasi tuua, maksku mis maksab. Et nad ei kaoks ära võõra rahva sisse ega teeks meid enda võrra vaesemaks.

Teiseks ohjeldamatu, kehvasti kontrollitud sisseränne idast. Mullu – arve on käibel erinevaid – tuli Eestisse Venemaalt ja Ukrainast 5000–6000 inimest, kes justkui ei käi mingite kvootide alla. Lihtsalt tulid.

Kolmandaks maapiirkondade ja väikeasulate tühjenemine, kõik uhatakse kokku suurde linna, aga suhteliselt kesise kinnisvaralise seisu peale, nii et ei ole võimalik suurt peret luua.

Peame midagi tegema selleks, et tööhõive oleks tagatud üle riigi. Mitte nii, et töökohad on Tallinnas ja selle ümbruses, näpuotsaga Tartus.

Äsja lõi meedias laineid uudis noore ekrelase vaadete kohta. Küsin, kas Hitleri-Saksamaast on midagi eeskujuks võtta?

Küsimus on, mida keegi silmas peab. Kas keegi ütleb, et Volkswageni põrnikas oli halb auto, no ei olnud ju halb auto. Aga kes selle kavandas, üks Adolfi-nimeline mees. Mis me nüüd siis teeme?

Tehti Eiffeli torn ja samal ajal Prantsuse koloniaalriik tappis asumaades alamaid. Kas Eiffeli torn on selle pärast halb?

Üsna ümbernurga vastatud.

Mentaalses plaanis ma ei tea, et sealt midagi oleks eeskujuks võtta. Mis meie siis võitsime Saksa vägede ülesõiduga, Tartu puhul mäletame sakslaste õhkulastud elevaatorit. Ükski võõrvõim pole väikerahvale kasulik. Võõrvõime tuleb püüda eemal hoida.

Kui kellelegi meeldib Hugo Bossi loodud munder, ei tähenda see, et kuidagi oleks juudipoliitikaga kursis või seda jaataks.

Hiljem kirjalikult: Hitler oli sotsialist ja tema lipp oli punane. Meie oleme konservatiivid ja meie lipp on sinimustvalge. Seega juba maailmavaateliselt ei saa meil olla sotsialistidega midagi ühist. Küll aga näeme, et nime poolest justkui sotsiaaldemokraadid Eestis reklaamivad ennast täpselt Kolmanda Reichi punasel taustal nimetusega sots! ÕS annab selle sõna esimese seletusena sotsialist.  

Kes on Indrek Särg ja miks ta on hea linnapeakandidaat?

Neljanda põlve tartlane. Vanavanaisa tuli Rakkest postiametniku kohalt Tartusse Vabadussõja ajal. Vanaisa projekteeris turuhoone plokid, nii kõvad, et kahjutuli neid ei võtnud. 

Mina olen töötanud ülikoolis ja teoloogiaakadeemias, olen töötanud gümnaasiumis ja põhikoolis, suviti töötan laeva peal. Üks haridus on ülikooliharidus, teine on merendusest. Lõpetasin merekooli sisevete laevajuhi erialal. Olen Pegasuse kapteni abi – tüürimees.

Kes teile palka maksab?

Laev kuulub Anti Selile, kes on Neinar Seli vend. Laeva rendib hotell Dorpat ja Dorpati kaudu käib palgaarvestus.

EKREs olete olnud nüüd kaks ja pool aastat. Miks liitusite?

Olin sisemiselt valmis. Ootasin sellist poliitilist jõudu nagu EKRE. 2014 sattusin rääkima dotsent Merike Lillenbergi ja Kalev Essensoniga. 29. detsembril kutsuti erakonda. Ei mõelnud rohkem kui paar sekundit. 

Osalesin riigikogu valimistel, rääkisin inimestega, tundsin toetust. Selgelt tunnetasin, et kui midagi ette ei võta, siis varsti maksab Tartu kinnisvara sama vähe kui Valgas. See taandumine, see maha jätmine, see ära põgenemine, see ainult Tallinna koondumine, see jõuab lõpuks Tartusse ka.

Mis võiks Tartut aidata?

Meil on mitmeid juhtumeid, kus linnavõim on olnud sõna otseses mõttes mugavuslinnavalitsus, ma ei taha öelda, et lodevuslinnavalitsus.

Linnavõim peamiselt vaatab, kuidas olla Tallinnast tulevate käskude võimalikult tuline täitja. Ükskõik kui kummalised või totrad mõned suunised on, neid hakatakse kohe esimese asjana ellu viima.

Näide?

Meil on Tartu vangla, kus on 900 kinnipeetavat, detailplaneeringu järgi tohiks olla 500.

Hirmus vana lugu.

Aga meil oli siin ka üks linnapea, kes ütles, et ainult üle minu laiba. Keegi ei ole veel tema laipa näinud.

Praegused juhtiverakonnad ütlevad, et nad ei saa midagi teha, et Rail Baltic läheb Pärnusse. Kuulge, kui te midagi teha ei saa, kui sellise investeeringu lasete minna mujale, siis ise suretate Tartut välja. Mis näoga tulete kandideerima Tartu linnas? Kulla Aadu Must, lased Pärnusse oma tütre juurde ehitada Rail Balticu ja Tartus, kus ise kandideerid, ütled, et ei saa midagi teha!

Tartul on rikas tööstusajalugu. Kuidas siin tootmine uuesti käima saada?

Väiketööstuste poolest küll. Meil on siin kilekotid ja Playtech. Ega linnavalitsus saa hakata ette kirjutama, et hakake tootma seda või teist artiklit, siis saame rikkaks. Linnavalitsus saab luua võimaluse ja keskkonna, et tooted oleksid rahvamajandusele rikastavad.

Programmis on hangete piirmäära alandamine, et väikeettevõtjadki saaksid konkureerida. Toetame Tartu hoiu-laenuühistu veksliringluse algatust. 

Te lubate Tartusse ehitada vaateratta. Seal saab tööd piletimüüja. Kui ehitaksite tsirkuse, saaks tööd terve trupp.

Kas teate mõnda vaateratast, mis on kahjumis?

Ei ole süvenenud.

Vaateratas ei võta kulu, kui ta ei käi. Käima pannakse siis, kui turistid kohal on.

Lubate lapsetoetuse viia tuhande euroni. Mille eest?

Kui vaatate, millise raha eest ehitatakse ringteid ...

Euroraha.

Kas peame seda nii priiskavalt tegema. Ühendame Lõunakeskuse ja hullumaja tunneliga, aga siin keskuses kahe kaubamaja vahel silkame nagu lollid foori juures. Viljandi maantee otsas on tunnel, kust päevade kaupa ükski inimene ei käi, mõni hulkuv kass võibolla käib sealt vahel läbi. Paljud planeeringud on tehtud raha huvides, aga asju tuleb teha rahva huvides.

Te lubate seda toetust Eesti kodanike lastele. Miks lastel vahet teha?

Demagoogiline küsimus. Meil ei ole Tartus palju neid inimesi, kes ei ole Eesti kodanikud. Aga kui nad ei vaevu olema Eesti kodanikud, kuulge, miks me peame neile toetust maksma?