Kuigi Tartu linn müüb igal aastal mitmeid enamasti viletsas seisukorras kortereid, on linna eluruumide hulk püsinud stabiilsena, sest tavaliselt tuleb linnal aastas vastu võtta keskmiselt kolm pärandina saadud korterit.
Tartu linn saab päranduseks kolm korterit aastas
27. aprill 2011, 16:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle aasta alguseks oli linna andmebaasis 594 eluruumi. Kuigi mõni aasta tagasi oli neid veel paarikümne võrra rohkem, ei saa linnavarade osakonna juhataja Kunnar Jürgensoni sõnul öelda, et linnale kuuluvate eluruumide hulk järjest kahaneks.
«Tasapisi on arv kahanenud, aga mitte oluliselt. Pigem on see stabiilne,» nentis Jürgenson, kelle sõnul muutub eluruumide hulk kahel juhul. Juurde tekib neid siis, kui linn saab näiteks pärandvara.
Linna eluruumide teenistuse juhataja Mait Raig ütles, et tavaliselt saab linn selliseid kortereid 2-3 aastas. «Linnale pärandatakse siis, kui omanik sureb ja tal ei ole pärijaid. Nende korterite ülevõtmine on kohaliku omavalitsuse kohustus,» ütles Raig.
Müük sõltub olukorrast
Võõrandatakse eluruume aga siis, kui korter on väga kehvas seisus ja linnal pole mõtet sinna raha kulutada. «Ja mitte ainult korter, vaid ka terve maja võib olla väga halvas seisus. Ühistu võib-olla plaanib sinna suurt remonti, aga linna jaoks on see investeering liiga suur,» selgitas Raig.
Linna eluruumidest 288 asub korteriühistutes, ülejäänud on linnale kuuluvates elamutes. Suuremad tervikmajad asuvad Rahu, Lubja, Mõisavahe, Nisu ja Puiestee tänaval ning Kalda teel.
Umbes 90 protsenti linna eluruumidest on Raigi sõnul antud üürile sotsiaalüürilepingu alusel. Eluasemeteenuse taotlemine käib sotsiaalabi osakonna kaudu ning eluruumi eraldab linna eluasemekomisjon.
Sotsiaaltööteenistuse peaspetsialist Jana Arumetsa ütles, et üldiselt taotlevad linnalt sotsiaaleluruume inimesed, kellel endal pole eluruumi kasutamise võimalust.
«Oma materiaalse seisundi või tervisliku seisundi tõttu ei ole nad võimelised eraturult omale korterit üürima,» selgitas Arumetsa. Linnalt korterit üürides maksavad nad ainult jooksvate kulude eest, nagu näiteks vesi ja elekter.
Eelistatakse eraturgu
Eelmise aasta lõpuks oli sotsiaaleluruumi üürilepinguid 429 ning eelmise nädala seisuga oli järjekorras vaid üks pere. «Seda on äärmiselt vähe ning sellist olukord pole olnud veel kunagi,» ütles Arumetsa ning seletas seda vaid ühega. «Paljud pered otsustavad üürida eluruumi eraturult, sest toimetulekutoetusega saab üüri kompenseerida.»
Üle-eelmisel aastal müüs linn 14 korteriomandit ning teenis selle pealt 5,4 miljonit krooni. Eelmisel aastal müüdi aga viis korteriomandit, kaks kinnistut ning neli mitteeluruumi, võõrandamisega teeniti 3,1 miljonit krooni.
Jürgensoni sõnul sõltub võõrandamine eelkõige korteri asukohast ja seisukorrast ning nii mõnelgi juhul tuleb enampakkumist korrata. «Ühte korterit Koosal müüsime kolm aastat. Nii et teatud juhtudel on võõrandamine väga keerukas,» nentis Jürgenson.
Sel aastal plaanib linn müüa kolm korterit: Ujula, Jaama ja Tähe tänaval. Viimase puhul on tegu 3-toalise korteriga, mida linn hoidis loodusõnnetustes eluruumi kaotanute majutamiseks. Korter on 80 ruutmeetrit suur ning selle hind on 750 000 krooni.
«Me hoidsime seda korterit, aga kümne aasta praktika näitab, et sellist vajadust meil ei ole,» lausus Jürgenson ning oli kindel, et sellele leitakse kergesti omanik.