Peeter Jõeloo aitab lapsi igas õppeaines

Mari-Liis Pintson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peeter Jõeloo
Peeter Jõeloo Foto: Sille Annuk
  • Aasta õpetaja konkursi «Eestimaa õpib ja tänab» nominent

Küsimuse peale, kas tal oleks pildistamiseks kätte võtta midagi, mis seostuks füüsikaga, koukis Forseliuse kooli füüsika-, matemaatika- ja robootikaõpetaja Peeter Jõeloo tagaruumist välja katkise mootorsae. Otsis veel veidi ja leidis ka ketassae.

Need katkised saed ootavad seal tagaruumis, et kordki elus veel kasulikud olla. Nimelt plaanib õpetaja need millalgi füüsikatunnis juppideks võtta, et õpilastele nende tööpõhimõtteid näitlikustada.

Küsimusele, kas kunagi muusikakoolis akordionimängu õppinud Jõeloo on tundi ka pilli kaasa võtnud, et rääkida heli võnkumisest, tunnistas ta, et pole ammu enam akordionit mänginud. «Aga hea mõte tuli: mul on kodus lõõtspill, mis läheb äraviskamisele. Selle peal saab väga hästi näidata keele võnkumist,» läks tal lamp peas põlema.

Nii teab ka kooli majandusjuhataja, et kui mingi aparaat on otsad andnud, ei maksa seda kohe minema visata, vaid füüsikaõpetajale anda. Peeter Jõeloo on seda meelt, et eluliselt saab füüsikat õpetada ka ilma kõige moodsamate õppevahenditeta.

«Kui õpime vee elektrolüüsi, siis soola, naelu ja patareisid saab ju poest osta,» tõi ta näite lihtsatest ja odavatest õppevahenditest.

Jõeloo on seda meelt, et isegi kui füüsikat huvitavalt ja eluliselt õpetada, ei pea ometigi kõik õpilased seda ainet viiele oskama. Sama lugu on matemaatikaga: kõigil lihtsalt pole seda soont.

«Olin ise ka koolis humanitaarainetes üsna nõrk, aga see ei tekitanud minus suurt ahastust, sest teadsin, et ma sellega edasi ei tegele, ja üritasin oma tugevad küljed üles leida,» rääkis Jõeloo.

Ometi tunneb ta vastutust, kui mõnel lapsel õppimine väga kiiva veab, eriti kui see juhtub olema õpilane, kelle klassijuhataja ta on. Vaat siis on Peeter Jõeloo nõus temaga peale tunde istuma ja kas või eesti keelt või inglise keelt koos õppima.

«Kui hinded on kehvad ja nädala jooksul midagi ei parane, siis ei ole lihtsalt teist varianti,» rääkis ta sellest, kuidas püüab aidata lapse sinnamaale, et too mõnes õppeaines vähemalt kolmegi kätte saaks.

See, et keegi talle vabatahtlikult võetud ülesande eest lisaraha ei maksa, Jõelood ei morjenda. «Teinekord on see rõõmus silmapaar palju parem kui raha,» tõdes ta ja lisas, et eriti vajavad sedasorti abi keerulistest kodudest pärit lapsed.

«Kuskilt ju peab keegi aitama, muidu nad ei näegi, et on mingi abikäsi olemas,» sõnas aasta põhikooli aineõpetaja kandidaadiks nimetatud Jõeloo.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles