/nginx/o/2017/09/26/7142493t1h9c1c.jpg)
Vara vallas asuva Koosa küla inimesed on murelikud. Nädala alguses levisid külas kuulujutud, et juba sel laupäeval hakkab maanteeamet alandama Koosa paisjärve veetaset. Et järvel on sügavust pisut üle kahe meetri, veetaset tahetakse aga alandada kahe meetri võrra, tähendaks see, et külarahval pole armastatud ujumiskohta enam asja.
Kuulujuttude aluseks on keskkonnaametist Vara valda saadetud eelnõu Koosa paisjärve veetaseme alandamise kohta. Et aga dokumendi algusesse on märgitud «korraldus» ning seal on öeldud, et maanteeamet soovib veetaset alandama hakata 30. septembril, kardavadki kohalikud elanikud, et nende paisjärv lastakse juba üsna pea allavett. Algatatud on ka allkirjade kogumine paisjärve kaitseks.
Keskkonnaameti lõuna regiooni keskkonnakasutuse juhtivspetsialisti Helen Manguse kinnitusel sel laupäeval keegi siiski järve kallale ei lähe ning tegu on ikkagi eelnõu, mitte korraldusega. Eelnõu kaaskirjas antakse teada, et kohaliku omavalitsuse seisukohta ses küsimuses oodatakse 12. oktoobriks.
«Eelnõu koostas keskkonnaamet selleks, et anda teada maanteeameti plaanidest. See, kas eelnõu sellisel kujul formuleerub lõpuks ka veetaseme langetamise loaks või mitte, sõltub kohalikust omavalitsusest,» rõhutas Manguse.
Milles on siis aga probleem ning miks soovib maanteeamet selles kohas vähemalt sajandi asunud vana veskipaisjärve alla lasta?
Küsimus ei olegi mitte niivõrd järves, kuivõrd veetaset hoidvas regulaatoris: selle haldaja maanteeamet soovib seadisest loobuda.
Nimelt nõuab veekogude paisutamine vee erikasutusluba, välja arvatud juhul, kui paisutatud veetase jääb alla meetri. Kuna maanteeamet erikasutusluba taotleda ei soovi, otsustati minna seda teed, et langetada veetase alla meetri. 4. septembril esitatigi keskkonnaametile teatis paisjärve veetaseme alandamise kohta.
Eks see on maanteeameti vastukäik, pakkus Väino Kivirüüt maanteeameti veetaseme alandamise teatise põhjenduseks.
«Kuna maanteeamet ei ole vee-ettevõte ja teeliikluse tagamisel pole seost paisutamisega, siis ei soovi me teerajatisele vee erikasutusluba taotleda,» põhjendas maanteeameti teemaaosakonna juhtivhaldur Annika Birk.
Ta lisas, et tänavu veebruari alguses esitati Vara vallavalitsusele seoses paisurajatisega reaalservituudi seadmise ettepanek, mis andnuks regulaatori kohaliku omavalitsuse valdusesse.
Valla vastuses seisis aga, et kuna tulevikus tooks servituut omavalitsusele kaasa rahalised kohustused, jäetakse ettepanek otsustada pärast kohalike omavalitsuse valimisi moodustuvale uuele ühendatud valdade volikogule.
Vara vallavanem Väino Kivirüüt märkis olukorda kommenteerides, et maanteeamet soovib regulaatorit neile üle anda juba teist aastat, kuid vald tõepoolest tõrgub, kuna see võib tulevikus – näiteks võimaliku tee laiendamise korral ses kohas – tähendada vallale väga suurt rahalist kulu. «Eks see on nüüd maanteeameti vastukäik,» pakkus Kivirüüt maanteeameti veetaseme alandamise teatise põhjenduseks.
Ta lisas, et mõistagi saadab vald keskkonnaametile 12. oktoobriks oma seisukoha, ning võib arvata, et veetaseme alandamisega ei nõustuta. Veetaseme alandamiseks on tema sõnul vaja ka paisjärvega piirnevate maaomanike nõusolekut, aga kuna kõik need maad kuuluvad vallale, siis pole see nõusolek just väga tõenäoline.
«Aga seda, et laupäeval tuleb mingi vend ja laseb vee alla, ei saa olla, see oleks absurd ja pealegi seadusvastane,» võttis Kivirüüt teema kokku.