:format(webp)/nginx/o/2017/09/26/7142433t1hf961.jpg)
Kalendri järgi oli läinud nädalal veel suvi, kui Tartu linnavalitsus tutvus raeplatsile kavandatava jõululinnaga, mis toob tänavu kesklinna kasvuhoonetest valgusküla. «Praegu on meil olemas jõululinna kondikava, valgusküla eskiisi kallal töö käib ning kultuuriprogramm täpsustub iga päevaga,» ütles jõulinna kavandava Tiigi seltsimaja direktor Maris Peebo.
Kahel varasemal aastal menukat kiigemetsa raeplatsile tänavu ei tule. Sinna kerkivad esimeseks advendiks kuusiku asemel valgusküla kasvuhooned-klaaspaviljonid. Neid on vähemalt kuus, parimal juhul üheksa, ning neist moodustub nn vaheruum.
Idee põhjenduseks on jõululinna kavandajad toonud tõdemuse: varasemad aastad on näidanud, et kaupmeestele ei meeldi jõulude ajal raeplatsil olla, sest on vihmane, külm või porine ning kaugemalt tulnud külalisi vähe. Ka tartlased ja turistid ei taha Raekoja platsil pikemat peatust teha, sest seal pole kaupmehi ning on vihmane, külm või porine.
Järelikult on raeplatsil puudu vaheruum, kus saaks meie heitlikest ilmadest hoolimata õues siiski mõnusalt aega veeta. Valgustatud kasvuhoonetest vaheruum ongi tuulevaikne ja kuiv koht, kus on veidi soojem kui õues. Seal võib istuda ja juttu ajada, võib osta ka kuuma jooki ja vaadata aknast välja.
Ka varakevadel uue jõululinna ideede saamiseks korraldatud küsitlusel osalenud 50 inimesest vastas 13, et sooviksid raeplatsil näha valgusmängu. See oli teisele kohale jäänud soov, esikohal oli liuväli, mida soovis raeplatsile 16 küsitletut. Miks siis valgusküla, mitte aga kõige enam soovitud liuväli?
«Liuväli on väga kallis, nii palju raha meil tänavu jõululinnaks ei ole,» vastas Maris Peebo. «Raeplatsile tuleks rajada selline liuväli, kus jääd tehakse masinatega, sest meie ilma ei või kunagi teada.»
Puitkarkassiga kasvuhoonetest rajatakse raeplatsile küla, kust ei puudu ka kaks puidust loomadega karusselli. Kasvuhoonete vahele tekib n-ö hoov, kus on tulease ja istumiskohad. Küla keskele ja klaaspaviljonide vahele «istutatakse» raagus värvitud-kuivatatud puud, mille külge kinnitatakse pingid.
Paviljonides võib jalgu puhata, seal loetakse lastele muinasjuttu, korraldatakse õpitubasid, müüakse piparkooke jne. Õhtuti süüdatakse paviljonides valgus.
Raeplatsi jõululinnas, mille rajamiseks ning ürituste ja esinejatega täitmiseks kulub 44 000 eurot, saab aega veeta 3. detsembrist tuleva aasta 7. jaanuarini.
Uuendusi on teisigi. «Linnakujundusspetsialist hakkas jõuludeks valmistuma juba jaanipäeval,» ütles Tartu linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna juhataja-linnaarhitekt Tõnis Arjus. «Nüüd on valmis jõuluvalgustuse kava, see ulatub kesklinnast kaugemalegi.»
Kui mullu lasi linnavalitsus esimest korda jõuludeks kuusekujulise jõuluvalgustuse üles seada Ropka linnajakku viie tee ehk Aardla-Soinaste-Raudtee ringristmikule, siis tänavu lööb enam-vähem samasugune valguskettidest kuusk särama Kuperjanovi ja Kastani tänava ringil. Pisut kaugemal, vaksaliesisel platsil ehitakse tuledega kaks noort tamme.
Välja vahetatakse kogu raeplatsi ning Rüütli ja Küüni tänava tuledest «lagi».
«Asendame sealsed külma sinaka tooniga vihma- või purikamotiivid tavalise valgusketiga,» selgitas Tartu linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna linnakujunduse spetsialist Anna-Liisa Unt. «Tavalist suurte pirnidega valgusketti on raeplatsil varemgi kasutatud, pöördumegi nüüd tagasi klassikalise lahenduse juurde.»
Uus kujundus tuleb ka Küüni tänava valgustipostidele alates Poe tänavast Riia tänavani, et samasugune motiiv oleks kogu promenaadil.
Ülejäänud dekoratsioonid jäävad samaks ja harjumuspärastesse kohtadesse, näiteks sildadele, Riia tänavale, Annelinnas Kalda teele ja Pikale tänaval ning Narva maanteele.
/nginx/o/2013/07/05/1876338t1ha842.jpg)