Folkloristid tähistavad teadmiste teejaama suurjuubelit

Rahvaluule arhiivi töötajad (uksel Mall Hiiemäe ja Risto Järv) astuvad aatriumist pärast ühispildi tegemist kirjandusmuuseumi saali.

FOTO: Sille Annuk

Eesti kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiiv (ERA) tähistab oma 90. aastapäeva rahvusvahelise konverentsiga, mille avamise eel täna pärastlõunal vastas küsimustele ERA juhataja Risto Järv.

Rahvusvaheline teadusüritus lõpeb 28. septembril. Kui tihti on juhtunud, et ERA konverents kestab neli päeva?

Rahvaluule arhiiv ise ei ole nii mitu päeva kestvat sünnipäevaüritust varem korraldanud. Et oli mitmeid Eesti ja välismaa kolleege, kes tahtsid kaugemalt kohale tulla ja esineda, siis tunduski, et selleks on kolm ja pool päeva miinimum.

Üks sektsioon on kirjandusmuuseumi saalis ja teine on meie enda uurimissaalis. Tegime otsuse, et neljal päeval ei saa uurijad kohapeal meie saali kasutada, saab kasutada ainult veebiandmebaase. Selle asemel on kõikidel võimalus konverentsi kuulata.

Kavas on kirjas, et esimene konverentsil kõneleja on teenekas ja staažikas folklorist Mall Hiiemäe. Kes on kaugeimad konverentsil kõnelejad?

Brasiiliast on tulnud Flávia Camargo Toni. Ameerika Ühendriikidega on meil videoühendus – algul tulla plaaninud Timothy Tangherlini pidi paraku loobuma.

Mis on konverentsi peateema?

Arhiivid kui teadmuskeskused või siis poeetiliselt – teadmiste teejaamad. Kuigi vanapärane teejaam viitab pigem peatuspaigale, kus puhatakse, kinnitatakse keha ja minnakse edasi, aga meile tundus see metafoorina hea, et anda edasi arhiivi funktsiooni. See on koht, kus tulla varemkogutut saama, et rikkamana edasi minna. Nii võib öelda, et ettekanded räägivad ühel või teisel moel pärimusarhiivide rollist ühiskonnas.

Kas ettekannete põhjal ilmub kokkuvõte arvutivõrgus või trükisena?

Kõikidel neil, kes ise ei saa Tartusse tulla, on võimalik jälgida konverentsi reaalajas. Suurest saalist teeb kõigil neljal päeval otseülekande nii kirjandusmuuseumi kodulehel kui ka oma veebisaidil UTTV. Hiljem loodame kogumiku koostada.

ERA tegevuse üks suuri märke ongi trükised ja muud väljaanded. Kas midagi uut tuleb välja ka konverentsiks?

Mõni tund enne konverentsi algust saime plaaditehasest kätte Helen Kõmmuse koostatud

Hiiumaa rahvalaulude, pillilugude ja tantsude CD- ja DVD-kogumik.

FOTO: Raimu Hanson

Hiiumaa rahvalaulude, pillilugude ja tantsude CD- ja DVD-kogumiku, mis annab mitmekülgse ülevaate Hiiumaa rahvamuusika salvestusest rohkem kui saja aasta jooksul. Plaadil on ka teadaolevalt vanim, 1908. aastast pärit eesti rahvamuusika helisalvestis, mille lubas oma kogust avaldada Soome Sibeliuse muuseum.

Konverentsil esitleme (esitlused olid kavas täna kell 16.15 - toim märkus) samuti ajakirjade Folklore ja Mäetagused erinumbrit, mis mõlemad on veebis vabalt loetavad. Esimese korruse galeriis saab vaadata Reet Hiiemäe koostatud näitust arhiivimaterjalide tsenseerimisest läbi aja. Trepigaleriis on avatud Aivo Põlluääre koostatud näitus «Fototerad», mis tugineb rahvaluule arhiivi Facebooki ja Instagrami postitustele ehk erateradele.

Kui palju on praegu ERAsse kokku kogutud varandust ja kui palju sellest on kasutatav veebis?

Rahvapärimust on kogutud üle 1,5 miljoni lehekülje ja peale selle 185 000 helipala, 62 000 fotot ja 1600 videosäilikut. Veebis on sellest kahetsusväärselt väike osa, kuid järjepanu tegeleme sellega. Tänagi arutame kolleegidega, kuidas saaksime Matthias Johann Eiseni käsikirjakogu restaureeritud, skannitud ja siis veebi pandud, nii nagu me Jakob Hurda koguga oleme teinud.

Võib öelda, et meil on veel pikk tee minna kõige selle kättesaadavaks tegemisel andmebaasides ning kommenteeritud väljaannetes. Ma ei tea, kas 100. aastapäevaks saame öelda, et on juba üle poole veebi pandud, aga tasapisi sinnapoole püüame.

Eesti rahvaluule arhiivi hingekirjas on 27 inimest, aga paljud neist ei saa tööl käia täiskoormusega.

FOTO: Sille Annuk

Tagasi üles