Loodushoidlik poekott aitab vältida suurt kilekotivirna kodus ja kaupluses

Poko eestvedajaile Raul Richard Steinile, Kadi Sagorile (vasakul) ja Maria Kolgile on keskkonnasäästlik Poko kott poes igapäevane kaaslane, millesse saab pakkida puuvilju ja muud lahtiselt müüdavat kaupa. Foto: Sille Annuk

Poed hakkavad ülejärgmisel aastal küsima raha õhukeste kilekottide eest, kuhu paljud inimesed on harjunud panema puu- ja juurvilju. 2019. aastast saab läbipaistvaid kotte tasuta vaid olukorras, kus küsimus on hügieenis.

Kauplused on keskkonna säästmisele mõeldes hakanud kilekottide vähendamiseks üha enam müüma riide- ja võrkkotte, mida saab korduvalt kasutada. Loodus- ja täppisteaduste valdkonna üliõpilased Kadi Sagor ja Maria Kolk on ühed nendest, kes soetasid endale kunagi säärased kotid. Need kippusid poodi minnes aga enamasti maha jääma – koju naela otsa rippuma või sahtlisse.

Kolk lisas, et temal oli võrkkotiga probleem, et kartulite ostu korral tuleb nende küljes olev muld võrgust läbi. «Sa ei pane neid kotti õpikute juurde. Mõtlesime, et nii ei lähe mitte,» lausus ta. 

Kaalu ei lisa

Tavaliselt ei lahku inimesed kodunt võtmeteta, nii tuligi Sagoril ja tema neljal sõbral idee hakata ise tegema keskkonnasäästlikke nööridega kokku tõmmatavaid poekotte ehk Pokosid, mis mahuvad spetsiaalse võtmehoidja sisse. Praeguseks on kott saanud ettevõtte eestvedajate lahutamatuks kaaslaseks. 

Et tudengid korraga palju ei osta, mahub sinna köögiviljade kõrvale sageli kogu toidu- ja tööstuskaup. Poko on mõeldud esmalt küll toidu jaoks, aga tiimiliikmed on seda kasutanud ka kinga- või toidunõudekotina. 

Poko kotid on valmistatud impregneerriidest ja peaaegu sama kerge nagu kilekott. Poko liikmed peavad seda tähtsaks, sest inimesel võib poes tekkida küsimus, kas sellega ikka tasub kaaluda kartuleid, pähkleid või õunu, kuna kott lisab raskust.

Poko eestvedajate kinnitusel lisab kott vaid mõne grammi. 

Kadi Sagor, Maria Kolk ning nende kolm sõpra Raul Richard Stein, Liisi Sagor ja Kristina Kasvandik võtsid oma keskkonnahoidlike kottidega kevadel osa energiasäästukonkursist Negavatt ja jõudsid kolme parema hulka, kes said auhinnaks 10 000 eurot. Selle raha eest käib hoogne Pokode õmblemine ja tootearendus. 

Korraga 500 kotti

Juunikuus vormistasid tudengid Poko ettevõtteks. Kui konkursiga poleks raha tulnud, oleks Sagori sõnul firma ikka loodud, sest tööd ja vaeva nähti palju. Pealegi oli enne finaali neil kohtunikele ette näidata valmistoode. 

Praeguseks on tudengid müünud ligikaudu tuhat Pokot. Kuigi Pokosid on kevadest peale müüdud üsna palju, pole nad poes käies näinud, et neile täiesti võhivõõras inimene kasutab puu- või juurviljade kotina Pokot. Noored usuvad, et küll nad jõuavad selleni. 

Poko soovib ühtlasi edendada ka loodussäästlikku eluviisi. Kuigi üldjuhul käib Poko koos võtmehoidjaga, saavad need inimesed, kellel on võrkkott olemas, osta ka ainult võtmehoidja. Valida on kas vildist või kunstnahast võtmehoidja. 

Suurima tellimuse on noored saanud siiani Tartu ülikoolist, kes soovis Eesti Euroopa Liidu eesistumise ajaks 500 kotti, et kinkida neid üritustel oma külalistele. Ülikooli soov tuli siis, kui firma oli alles alustanud. Seetõttu ehmatasid Poko eestvedajad esialgu natukene ära, sest nad polnud kindlad, et saavad lühikese aja jooksul nii suure tellimusega hakkama. Üheskoos otsustati, et ülikool siiski oma tellitu saab, ning hakati usinasti Pokosid õmblema.

Pokod valmivad valdavalt Narva maantee 89 üliõpilaselamu pisikeses toas, kus elab üks tiimiliikmetest Kristina Kasvandik. Sõltuvalt sellest, kui palju noortel aega on, õmblevad nad Pokosid ise. Kogu tiim õmblusmasinate taga ei ole, kuid suurem osa siiski. Kui tudengitel on parasjagu vaja tegeleda muude asjadega või palju õppida, kasutavad nad õmbleja abi. 

Kotid õmmeldakse Abakhanist saadud kangajääkidest. 

Välisturule

Üks Poko maksab 10 eurot ja praegu on kõik kotid ühesuurused. Edaspidi soovivad noored, et Pokosid ja võtmehoidjaid oleks neljas suuruses. Lisaks tahavad nad Pokot näha ka suure poekotina, mida saab õlal kanda. «Praegu pereema Pokoga poodi ei lähe, vaid ta toob oma suurele perele nädalaks toitu kilekottidega. Meie toode on temale praegu natukene pisike,» tõdes Kolk. 

Tudengid arvasid, et suurema Pokoga saavad nad välja tulla paari kuu pärast. Lisaks tootevaliku laiendamisele soovib Poko minna välisturule, täpsemalt Inglismaale. 

Maria Kolk rääkis, et üks Inglismaa ülikool avaldas soovi Pokosid juba sellel aastal oma rebastele kinkida. Tänavu seda Tartu ülikoolilt tulnud suure tellimuse tõttu veel täita ei saanud. Nüüd loodavad Poko eestvedajad kotid esmakursuslastele toimetada järgmisel aastal. 

Kui praegu peab Pokode tellimiseks meeskonnaliikmetele kirjutama, siis sellel aastal peaks valmima e-pood. Pokosid saab septembrikuu esimesest poolest osta ka Karlova ökopoest Valete. 

Poko meeskond soovib tulevikus oma kotte müügil näha suuremates poodides. Praegu on selleks liiga vara, sest kaubanduskeskuste tellimused on väga suured ja neid ei suudaks meeskond veel omal jõul täita. 

Õhuke Pokokott mahub hõlpsalt väikese võtmehoidja sisse. Foto: Erakogu