Jüri Kõre: Tartu võimekus on kasutamata

Jüri Kõre.

FOTO: Margus Ansu

​Jüri Kõre, Tartu isamaaliitlaste üks võrdkuju, on üle 21 aasta määratlenud oma erakondlikku kuuluvust Isamaaliidu ja selle järglase Isamaa ja Res Publica Liidu järgi. Endiselt IRLi kuuluv, ent eelolevatel valimistel hoopis valimisliidu Tartu Heaks nimekirjas kandideeriv Kõre on üles seatud selle valimisliidu linnapeakandidaadina.

Öelge ausalt, miks te ei kandideeri IRLi ridades.

See vastus võiks olla aimatav. IRLi poliitika on pikka aega olnud mõnevõrra ebaselge.

Üks näide on omavalitsuste reformimine, kus IRL on olnud kaks korda reformikatse tegija, ja nüüd, kui kokkulepe saavutati, tõmmati kõrvad pead ligi ja üldse ei sekkutud.

Või kampaania, et erinevus rikastab, mida on eriti nooremate elanike hulgas peetud IRLi soolatüükaks. Tegelikult puudutab sallivuse teema palju suuremat hulka inimesi kui ühte väikest gruppi, millel on teatud seksuaalne sättumus. IRL on olnud aga võimetu kaasa rääkima laiemal, sallivuse ja ühiskonna sidususe teemal.

On need piisavad näited, et selgitada, miks meie teed on mõneks ajaks lahku läinud?

Ometi kõnelesite te viimases volikogus IRLi fraktsiooni nimel. Oli see siis teile vastumeelne positsioon?

Ei, miks vastumeelne? Hoian endiselt nii Tartus kui üle Eesti IRLile valimistel pöialt.

Nii et IRL pole teie jaoks minevik, vaid võib olla ka tulevik?

Põhimõtteliselt küll.

Teie valimisliidu esinumber Jüri-Ott Salm on käinud välja mõtte, et poliitiline linnajuhtimine jäägu volikokku, linnapea ja abilinnapead olgu aga apoliitilised spetsialistid. Kuidas see Eesti praktikas võimalik oleks?

Kolleeg Salm on käinud omavalitsuse juriidilist poolt kõige paremini tundva Jüri Mölderi (Tartu linnasekretär – toim) juures ja saanud vastuse, et formaaljuriidiliselt on see täiesti võimalik, kuna juhtimismudeli määrab omavalitsus ise.

Tegelikult peab ka opositsioon olema sisuliselt kaasatud linna juhtimisse just volikogu kaudu. Samas ei pea puht tehnilised küsimused jääma volinike otsustada. Väga paljudel juhtudel ei jaga nad sisulist asja, vaid hääletavad nii, kuidas linnavalitsus või fraktsiooni juht on öelnud. Volikogu peaks rohkem tegelema strateegiliste teemadega. Neid on mustmiljon.

Kas selline olukord on üldse saavutatav, et linnavalitsus ei kasutaks volikogus teerullimeetodit? Olete ka ise surunud koalitsioonis olles läbi eelnõusid, millega on kaasnenud terav kriitika.

Olen siiski oma haldusalas võtnud mõnikord arvesse ka opositsiooni ettepanekuid.

Mõnikord. Alati ei ole see võimalik?

Alati sa ei esita teksti, mille oled ise kirjutanud.

Jõuame tagasi poliitilise ametikohani?

Jah.

Tartu üks suur probleem on vähenev elanikkond, ometi on Läänemere piirkonnas suuremate linnade elanike hulk enamasti kasvutrendis. Miks Tartu ei lähe selle trendiga kaasa?

Aga mille varal elanikkond Rootsis ja Taanis kasvab? Sisserände. Meie väga nõrk sotsiaalpoliitika on siiamaani välistanud immigrantide sisserände.

Saame minna kasvule siis, kui pöörame tähelepanu õppe- ja töörändele ning pagulaste vastuvõtus osaleme nii palju, kui meie solidaarsus lubab.

Kas me oleme valmis Tartus oma arengut sisserände kaudu suunama? Nii ja naa. Me alles õpime seda rännet ohjeldama. Kuid kui ütleme, et laseme nüüd väravad lahti, siis mina oleksin ettevaatlik.

Sotside linnapeakandidaat Jarno Laur nimetas Tartut vaeseks linnaks, kus üksikisiku tulu on alla Eesti keskmise. Miks see nii on?

Seda peate küsima valitsevalt linnapealt. Kui võtame Eesti kohalike omavalitsuste võimekuse indeksi, siis Tartu positsioon on esimese kümne hulgas. Kui tippkümne üks juht ütleb, et me oleme vaesed, siis see tähendab, et oma võimekust ei rakendata.

Tuleme nüüd teie programmiliste seisukohtade juurde. Miks peaks Tartu nõudma enda koolide riigieksamite tulemuste salastamist?

On üldlevinud seisukoht, et kooli õpitulemused ei sõltu ainult kooli materiaalsest baasist ja pedagoogide palgast, vaid ka laste sotsiaalsest taustast ja pedagoogide pingutustest. Kool, mis on halval positsioonil, läheb veel halvemasse seisu, sest pingeread mõjutavad lapsevanemate valikuid. Pole mõtet nende andmetega nii vabalt ja vastutustundetult opereerida.

Plaanite noortekeskused muuta kogukonnakeskusteks, mis kasutavad näiteks koolide ruume. Samas lubate pensionäride huvitegevuse koondada Anne noortekeskuse majja. Kas tähendab see, et võtate noortekeskused lastelt ära?

Ei, me ju näeme, et Anne noortekeskus ei arene seal, kus ta praegu on. Meie ettepanekul võiks nad kolida Raadile lennukiangaaridesse. Raha meil selle ümberkorralduse tegemiseks ei ole, ütleme seda ausalt, aga see võiks olla innovaatiline projekt, milleks raha väljastpoolt leida. See peaks olema keskus, mis suunab noori inimesi tegelema tehnoloogiaaladega.

Tahaksime, et neid noortekeskusi oleks ikka rohkem. Näiteks Variku kooli renoveerimise juures on ka kogukonnakeskuse loomise võimalus.

Lubate kahe aastaga sadat töökohta linna asutustes osalise töövõimega tartlastele. Kas need oleks olemasolevad töökohad või tuleb need luua?

Ikka olemasolevad. Me ei tohi välistada, et ratastoolis pedagoog oleks koolis abiõpetaja. Ütleme, et kool peab olema kättesaadav füüsiliste erivajadustega lastele. Miks see ei peaks olema kättesaadav töötajatele?

Meie munitsipaalasutustes on samuti tööjõu voolavus nagu erasfääris. Ei pea looma eraldi töökohti, vaid läheme kaasa riigi poliitikaga osalise töövõimega inimeste tööturule viimisel.

Kas linnapea Jüri Kõre hakkaks sõitma ametijalgrattaga?

Miks ka mitte. Minu ametijalgratas on juba vana ja kulunud. See ei olnud küll kõige odavam, maksis 5000 krooni. Kui saaksin tuhandeeurose ametijalgratta, oi, see oleks suurepärane.

Linnapea ametlik jalgratas võib esimese hooga tunduda poosetamisena, aga ehk mõne aasta pärast on see normaalne.

On meil jalgrattateede võrgustik piisavalt hea selleks, et linnapea jõuaks mugavalt ja turvaliselt jalgrattal kõikjale, kuhu vaja?

Mõne koha peal ma tõesti kardan. Kesklinnas ma väga jalgrattaga ei taha liigelda. Kasutan neid sportimisvõimalusi, mida praegune koalitsioon loob, kilomeetrite kaupa tühje kergliiklusteid, kus kohtad ühe kilomeetri peale üht ratturit. Aga kesklinna liiklus võtab küll kananaha ihule.

Kuhu peaks tulema linnaraamatukogu uus hoone?

Kui räägime ainult linnaraamatukogust, siis see peaks tulema kindlasti Magistri tänavale. Seal on piisavalt ruumi ja üks soliidsemaid kohti sellise asutuse jaoks. Kui räägime aga kunstimuuseumi ja raamatukogu ühendatud hoonest, siis mina ei tea, milline on Tartu kunstimuuseumi tulevik. Aga ma ei julge ka väita, et neile oleks vaja poolt kesklinna parki.

Praegu planeeritakse Magistri tänavale parkimismaja, teie lubate parkimisprobleemide lahendamiseks samuti kesklinna parkimismaja ja ka maa-alust parklat. Kuhu?

Palun väga, kas või terve Toomemäe aluse võib urgitseda tühjaks. Miks on sinna ühte parkimismaja raskem teha kui Püssirohukeldrit?

Parkimismaja jaoks on ka Fortuuna tänav asukoht, mis jääb raekoja mõjuulatusse.

Milline Tartu haljasala on seni teenimatult varju jäänud, ent millest võiks saada just sellise linnapargi, kus jagub kõikidele vaba aja veetmise võimalusi?

Annelinnas ei ole oma parki, taastaksin Annemõisa pargi. See on arenev vaba aja veetmise piirkond, kuhu on antud tennisehalli ehitamise luba, kuhu tuleb varem või hiljem kaetud jalgpalliplats. Kui lapsed käivad praegu seal trennis, siis vanemad istuvad autos. Nad võiksid ju samal ajal pargis ennast mõnusalt tunda.

Paljudes Tartust väiksemates linnades on linnaaedniku ametikoht, meil seda pole. See näitab, millise prioriteediga see teema Tartus on.

Kas praegune linnavõim on elanud liialt priiskavalt, et pole suutnud toime tulla lagunevate koolimajadega või tuleb tõdeda, et meie rahakott ongi õhuke?

Ühelt poolt on õhuke, aga vaadake reservfondist tehtavaid rahaeraldusi. Kui meie koalitsioon neli aastat tagasi lõpetas, ütles riigikontroll selgelt, et reservfond on erakorraliste ülesannete täitmiseks. Kui reservfondist on mitmed tuhanded eurod mittetulundusühingule preemiaks makstud selle eest, et ta on oma programmi hästi täitnud, siis see läheb ikka kõvasti lahku seadusandja ette antud põhimõttest.

Mille järgi läheb reservfondist eraldiste tegemisel piir esimese mittesaaja ja viimase saaja vahel? See on suhteliselt subjektiivne ja äkki see piir võiks olla veel ühe koha võrra kõrgem ja saaksime mõned tuhanded eurod ühe tulekindla ukse panekuks mõnda koolimajja.

Olete 28 aastat Tartu voli­­kogus olnud. Oleks jaksu veel ka opositsioonis jätkata?

Kas te nägite praegu minus väga suurt väsimust?

Kogemus, mille olen 28 aasta jooksul saanud, aitab volikogus kaasa, sest paljude asjade puhul ma tean, et need on juba olnud ja ei toimi.

On küll arvamusi, et peaksime andma võimaluse noortele, aga olen ka erakonnas öelnud, et praegu ei ole väga palju noori, kel oleks samasugune kogemuste pagas.

Tagasi üles