Tartu linn kavandab Ülejõe pargialade taashoonestust

Vaade Plasku katuselt Emajõe-äärsetele Ülejõe parkidele, mille taashoonestamist linnavalitsus kaalub. Foto: Sille Annuk

Soovist ehitada Atlantise taha kunagisele Holmi tänavale perearstikeskus kasvas hoonestuskava eskiis, mis võib saada aluseks Ülejõe parkide põhjalikule ümberkujundamisele moodsaks linnaruumiks.

Eile esitles Tartu linnaarhitekt Tiit Sild linnavalitsuse istungil juba läinud suvest töös olnud dokumenti, mille pealkiri on «Tartu Emajõe kallaste hoonestuskava», autoriteks Sild ise ja Tallinna Tehnikaülikooli maastikuarhitektuuritudeng Martin McLean. (Esitlust saab vaadata siit ja siit).

Nende töö tõukus Narva 2c ehk Atlantise-taguse krundi omaniku soovist ehitada perearstikeskus.

Arhitektuuri ja ehituse osakond ning linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond leidsid aga, et selle krundi hoonestamine üksikuna on keeruline, sest teadmata on kogu kvartali linnaehituslik kontseptsioon, ühe krundi hoonestamisel tekivad probleemid ja küsitavused tuleohutuskujadega.

Samuti on raske otsustada, kas ja millistes hoone külgedes tuleb kasutada tulemüüri ja milline on kvartali terviklik parkimiskontseptsioon.

Endisaegne tänavavõrk

Pealegi, nagu Sild eile möönis, on krunt juhusliku kujuga, selle kõrval on linnale kuuluv maatükk ja hulk reformimata riigimaad. Kõik kokku räägib ümberkruntimise vajadusest.

Kuigi algul oli juttu üksnes vasakkalda Holmi pargi hoonestamisest (Võidu silla ja Kaarsilla vaheline ala), töötati läbi ka Ülejõe pargi ala tulevikuvisioon (Kaarsilla ja Vabadussilla vahel).

Sild selgitas, et kontseptsioon rajaneb endisaegse tänavavõrgu – Väike põik, Treffneri ja Holmi – taastamisel ning teiste tänavate – Mäe, Munga, Roosi, Kivi, Raatuse ja Fortuuna – pikendustel jõeni.

Autorid põhjendasid, et tekkiv hoonestus jätab vabaks tänavasihtide vaated Emajõele ja koos haljastuse harvendamisega avab vaated paremkalda Vabaduse puiestiku skulptuuridele ja Tartu vanalinnale. Hoonete vahele jääksid pargid, väljakud või turud. Kaldaäärne ala jääb promenaadiks ja kergliikluse alaks, vahetult Emajõe äärde ei ole hooneid plaanis ja ette ei nähta ka Atlantise säilimist.

Hoonestada on plaanis nii, et majade esimesel korrusel oleksid avalikkusele mõeldud ruumid, ärid ja teenindusettevõtted ning jõepoolsel küljel restoranid ja kohvikud. Kõrgematel korrustel aga bürood ja korterid.
Et vältida väärtusliku linnaruumi risustamist parkivate autodega, nähakse parklad ette maa-alustena.

Hoonestuse Emajõe-poolne serv on lahendatud madalamana, 3–5-korruselisena, Narva maantee poolne serv on kõrgem, 6–9 korrust, mis tagaks võimaluse võtta katusepinnad kasutusele päikesele avatud terrassidena. Kaarsilla otsa juurde ja Võidu silla kõrvale on aga aktsendina ette nähtud 12–15-korruselised hooned.

Sõjas hävinud hoonete taastamist Sild enda sõnul ei poolda, kuid ta märkis, et välja pakutud vanal tänavavõrgul põhinev hoonestuskava jätab ka selleks võimalused.
«Kui keegi tahab kitši ehitada, siis ega see ei riku linna ära,» nentis ta.

Linnarahva arvamus

Linnapea Urmas Kruuse ütles, et pakutud ideed tuleks nüüd arutada linnarahvaga, kuigi tema sõnul on selge, et nii suure ala hoonestamine võib olla realistlik poole sajandi, aga võib-olla isegi sajandi perspektiivis, kui just ei tule väga suurt majanduslikku tõusu.

«Meie mõtted on seotud sellega, et tekitame diskussiooni, kas selle kava alusel võiks hakata kavandama kas või parkide päikeseküllasemaks tegemist,» ütles Kruuse.

Tartu üldplaneeringu järgi võib Holmi hoonestamine alata pärast seda, kui Fortuuna kvartal on täis ehitatud.

Aga miks on vaja ehitada parkidesse, kui linnas on vabu krunte veel küllaga?

«Üks küsimus on küll oluline. Kui kesklinna krunte tühjana hoida, siis kaudselt soodustab see valglinnastumist. Kesklinna on vaja arendada,» ütles Sild.

Kas Ülejõe ja Holmi pargi taashoonestamisel on linnavalitsuse toetus?

«Ma ei ole kordagi öelnud, et meil on mõte, mis on saanud linnavalitsuselt heakskiidu, kuulasime visiooni ära ja soovime, et arutelu jätkuks,» ütles linnapea.

Arhitektide arvamus praegusest olukorrast
Plussid
• Palju parke, jõeäär seob kesklinna teiste linnaosadega (Kvissental, Supilinn, Ülejõe, Annelinn, Ihaste).
• Kõrghaljastus toodab palju hapnikku.
• Palju ruumi, kätkeb arengupotentsiaali.
Miinused
• Ajalooline linnakude on hävinenud.
• Pargid on üle kasvanud, keskkond on pime.
• Pargid on suhteliselt ebaturvalised ja valveta.
• Ülekasvanud ja harvendamata haljastuse tõttu puudub vaade nii linnale kui jõele.
• Emajõgi asub kesklinnas peamiselt betoonseintega kraavis, puudub võimalus veele päris lähedale minna.
• Jõe ääres puudub aktiivne linnalik keskkond, seal on vähe aktiivset tegevust.