/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)
/nginx/o/2011/04/26/565926t1h8440.jpg)
Ööl vastu esmaspäeva, kui supilinlased Kartuli ja Oa tänava nurgal olevat platsi pärast Supilinna päevade lõppu koristama asusid, selgus, et nende kallis trikoloor on lava kõrvalt vardast puudu ja keegi ei tea, kuhu see sai.
Supilinna lipp kadus ära
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jutt ei käi mingist lihtsast kangajupist, vaid ajaloolisest reliikviast, mis on üle elanud kümned Supilinna päevad. Viimati lehvis lipp vardas pühapäeval kell 22.57, sest sel hetkel üles võetud Naatan Haameri fotol on see ilusti näha.
Supilinna Seltsi liige Aliis Liin palub, et kui keegi märkas, kes lipu võttis, või oskab midagi öelda selle edasise teekonna kohta, teatada sellest aadressil info@supilinn.ee või telefonil 509 8623.
Aliis Liin on üsna veendunud, et lippu ei võetud salaja ega mindud sellega vargsi ära, vaid et viijad võivad olla pigem niisugused inimesed, kes pisut napsisena ei andnud endale aru, mida teevad, kui nad lipp õlal kuhugipoole uljalt ja uhkelt marssisid. Ja et kindlasti oli pealtnägijaid.
Ta lisas, et selts on otsustanud, et kui lipp tagasi tuuakse, siis kingivad nad toojale Supilinna värvides laualipu tänutäheks asemele.
Supilinna trikoloori looja fotograaf Toomas Kalve, kes praegu elab Tartust 50 kilomeetri kaugusel looduse rüpes, ütles lipu kadumisest kuuldes, et supilinlasi tuleb nüüd küll korralikult noomida. «Kui ka viimane lipp nüüd kaob ja langeb, siis ei ole enam midagi teha,» sõnas ta humoorikalt.
Kalve mäletab, et Supilinna lippe sai õmmeldud kolm. Ühe jättis ta endale mälestuseks. Kus kolmas olla võib, selle kohta puudub info temalgi.
Supilinna päevade idee sündis Kalve sõnul juba nõukaaja lõpul, kui Supilinna suure sõbrustaja muusik InBoili juurde inimesed õhtuti kogunesid ja seal pilli tinistasid.
«Seal see Supilinn üldse ärkas,» mäletas ta. «Fantaseerisime igasugu asjadest. Ja siis mõtlesime ka, et kurat, lippu oleks vaja ja vimplit, ning arutasime värve. Lipu materjal sai ostetud Abakhani kangapoest.»
Supilinna trikoloori helepruun värv on kui Emajõe vesi, hele õlu, kruusateed ja küttepuud. Tumepruun on samuti Emajõe vesi, tume õlu, brikett ja pori ning ka roheline on Emajõe vesi, aga samuti aiamaatillid ja -petersellid ning muu rohelus.