Täna kohtus kolmandaks järjestikkuseks ametiajaks Eesti Maaülikooli rektoriks pürgiv Mait Klaassen ülikooliperega, et rääkida oma mõtetest, kuidas teadus- ja haridusasutust edasi arendada. Muu hulgas tuli tal vastata ka üsna teravatele küsimustele tähtsate valdkondade rahastamisest ja otsida lahendusi tähtsamatele probleemidele.
Ühena esimestest esitas kohtumist juhtinud ülikooli kuratooriumi esimees Madis Ajaots küsimuse, millised on ülikooli peamised probleemid ja kuidas neid lahendada. Klaassen leidis, et probleeme on rohkem kui üks. Neist olulisemad on seotud aga rahastamisega. Nii õppe ülalpidamisega, kus hakkama tuleb saada põlvkonnaga, mis on kaks korda väiksem kui laulva revolutsiooni ajal sündinud põlvkonnad. Aga ka teaduse arendamisega ning sellega, kuidas kaasata ettevõtteid teaduse finantseerimisse.
Ühe olulisima punktina nimetas ta seejuures veterinaaria eriala rahastamist. «Kuidas me ometi saaksime viia riigi nii kaugele, et ta hakkaks täitma seadust?» arutles Klaassen. Tema kinnitusel on probleem ülikoolis juba rohkem kui kümme aastat vana ja justkui kõigile teada, et nii kallist eriala ei ole võimalik õpetada nõuetekohasel tasemel samadel rahastamisalustel, mida kasutatakse teiste erialade õpetamisel. Veterinaariakorralduse seaduse järgi peaks tema sõnul eriala nõuetekohasel tasemel hoidmise eest vastutama maaeluministeerium. Viimane vaatab omakorda haridus- ja teadusministeeriumi poole, kelle ülesanne on haridust rahastada. «Seadus nõuab veterinaaria rahastamist, aga ministeeriumid veeretavad palli üksteisele,» nentis Klaassen.
Veel meenutati Klaasseni enda kunagist arvamust, mille järgi ammendab rektor end oma ametis kahe ametiaja jooksul ning küsiti, miks ta ikkagi kolmandat korda kandideerib? Valitsev rektor vastas, et ülikoolis käivad reformid nii juhtimise korraldamises, kuid ka õppekavasid ootab radikaalne uuendamine ning kõige selle eest vedamist peab ta vajalikuks.
Ta ei teinud saladust, et oleks hea meelega näinud rektorikohale kandideerimas veel inimesi, kellega koos debateerides oleks ehk tekkinud häid mõtteid, kuidas ülikooli paremini juhtida. Sellist võimalust paraku ei tekkinud. Ühtlasi lubas ta, et kui valimiskogu ei peaks tema kandidatuuri 29. septembril toetama, siis ta uuesti rektoriks kandideerima ei hakka.
Tulevikus soovib Klaassen, et maaülikooli roll ühiskondlikult tugevneks. Selleks on tarvis, et kõik teadlased räägiksid oma erialast julgemalt, sest nad on neis valdkondades reeglina Eesti parimad eksperdid. Samuti pidas ta oluliseks rahvusvahelistumist. Praegu annab ülikool ingliskeelset õpet veterinaarias ja maastikuarhitektuuris. Ingliskeelsete õppekavade väljatöötamine on käimas veel metsanduse, maamajanduse ning veemajanduse valdkonnas. Täielikult ingliskeelsele õppele üleminekut pidas rektor aga valeks teeks leides, et teadus peab olema ka oma riigi teenistuses, pakkudes rahvusriigile nii terminoloogiat kui avastusi.