Puhja vallavanem: mujal polnud kergliiklusteele ruumi

1988. aasta kevadel koos koolilastega Vabadussõja ausamba Puhja pargist välja kaevanud Andrus Sepp (paremal) ei mõista, miks vallavanem Priit Pramann (vasakul) lubas uue jalgtee parki ehitada ja selle tarvis ka osa puid maha võtta. Foto: Sille Annuk

Puhja vallavanem Priit Pramann mõistab kohalike pahameelt Vabadussõja mälestuseks rajatud pargis puude mahavõtmise pärast, kuid kinnitab, et kergliiklustee ehitus ei riku pargi ainulaadset kuju ega kahjusta selle identiteeti. 

Tema hinnangul vanade puude mahavõtmine ja uute istutamine pigem parandab pargi originaalset inimsüdame kuju.

Kas te teate selle pargi ajalugu ning seda, miks see park teie valla rahvale nii palju korda läheb?

Jah, loomulikult tean.

Miks on tarvis see kergliiklustee ilmtingimata läbi pargi ehitada?

Esialgu oli kaalumisel ka variant ehitada kergliiklustee teisele poole teed ehk kirikupoolsesse teeserva. Kahjuks polnud seal nii palju ruumi, et seda teed sinna nõuetekohaselt rajada. Et kergliiklustee oleks liiklejaile ka ohutu, tuli see teha pargi äärde teerajale, sest selliselt kahjustab tee pargi puid kõige vähem. 

Eesmärk oli tagada jalakäijaile ja jalgratturitele ohutu liiklemine ning samal ajal säilitada pargi kuju. Suurem osa puid, mis sealt tee ehituseks maha võeti, pole sinna pargi rajajate istutatud, vaid on seal ise millalgi kasvama läinud. 

Et pargi südamekuju säiliks, istutataksegi sinna nüüd juurde kümme pärna.

Miks te ei teavitanud kohalikke kergliiklustee rajamisest parki?

Tee rajamine polnud mingil juhul saladus, see oli eelarve läbirääkimistel ja eelarve arengukava koostamisel ka kõne all. 

Jah, tunnistan, et oleks pidanud info tee ehituse kohta augustis koostatud vallalehte panema.

Kas teid ei tabanud mõte, et säärane tee-ehitus sedavõrd tähtsasse parki võib kohalikke pahandada?

Eks ikka mõtlesin ja ma ei pane kohalike reaktsiooni pahaks, aga ma toonitan veel, et eesmärk on ikkagi pargi kuju säilitada ja parki korrastada. 

See oli ka muinsuskaitseameti ja keskkonnaameti tingimustes kirjas, et pargi südamekuju säiliks.

Kohalikud heitsid teile ka ette, et vallavalitsus pole üle kahekümne aasta parki korrastanud ning nüüd võetakse sealt puud maha pargi kordategemise ettekäändel.

Sellega ma ei nõustu. Parki on jõudumööda korras hoitud, seal on igal aastal tehtud heakorratöid. Vastasel juhul poleks võimalik seal üldse kõndida. Meil pole suuremahuliseks pargikorrastuseks raha olnud.

Eesmärk on ikkagi parki ka edaspidi korrastada, rajada ausamba juurde ja pargis olevatele teedele valgustus, kuid praegu on see kõik mõtte tasandil.

Kohalikud pakkusid ka välja, et kergliiklusteed saaks parki rajada murukamarat ja puid kahjustamata. Miks seda varianti käiku ei lastud?

Eks igaüks võib anda oma hinnangu ja arvamuse. Kohalikud arvavad, et teavad ise kõige paremini. Projekti loomise käigus on kaalutud kõikvõimalikke variante. Siin ei olnud muud võimalust. Pakuti välja tõsta tee laudade peale, see aga olnuks liialt kallis ettevõtmine.