Kas uus puutüli? Vabadussõja südamekujulise memoriaali pärnadesse löödi saed sisse

1925. aastal rajas sada Puhja piirkonna talunikku Vabadussõjas hukkunud omakandi meeste mälestuseks südamekujulise pargi, kuhu neli aastat hiljem ka ausammas püsti pandi (taamal). Eile asusid arboristid Puhja rahvale kalliks saanud pargis puid langetama. Oranžid vaiad pildil tähistavad uue kergliiklustee asukohta. Foto: Sille Annuk

​Eile hommikul Puhja kiriku vastas asuvast seltsimaja pargist mööda kõndinud inimesed ahhetasid ja küsisid imestunult: «Mis siin toimub?» Nimelt käis seal usin pärnade langetamine. 

Teiste seas oli eile hommikul sündmuskohale tulnud ka Puhja elanik Andrus Sepp, kes sai alles teisipäeva hommikul vallavolikogu esimehele Vahur Jaakmale helistades teada, et parki rajatakse kergliiklustee, mille tarvis tuleb sealt osa puid maha võtta. 

Nimetatud park on Puhja rahvale tähtis seetõttu, et selle rajasid 1925. aastal sada kohalikku talunikku kahekümne Vabadussõjas langenud Puhja noormehe mälestuseks.

«See park on südamekujuline, see on Eestis ainulaadne ja koos mälestusmärgiga on park ka ühtne memoriaal Vabadussõja kangelastele,» sõnas Andrus Sepp eile hommikul saemeeste tegemisi jälgides. Ta nimetas pargipuude mahavõtmist suureks sigaduseks, mille Puhja vallavalitsus koos maanteeametiga Eesti riigile sajandaks aastapäevaks «kingib».

Peale Sepa vaatasid eile hommikul saemeeste tööd mornide nägudega pealt veel viis Puhja härrat. «See on väga inetu tegu,» sõnas põline puhjakas Allan Norman veekalkvel silmadega pargipuude langemist jälgides. Ta selgitas, et ka tema onu oli üks neist, kes sinna parki puid istutas.

Tagantjärele tarkus

Lisaks sellele, et kergliiklustee tarvis Puhja inimestele hingelähedasest inimsüdame kujulisest pargist puid maha võetakse, olid kohalikud nördinud, et neid ei olnud puude langetamise plaanist teavitatud. «Oleks siis vallaleheski mõni rida selle kohta, aga ei midagi,» oli Sepp nördinud.

Andrus Sepp nimetas pargipuude mahavõtmist suureks sigaduseks, mille Puhja vallavalitsus koos maanteeametiga Eesti riigile sajandaks aastapäevaks «kingib».

Puhja vallavanem Priit Pramann selgitas, et Puhja apteegi juurest poeni viiva ligi poole kilomeetri pikkuse kergliiklustee projekteerimine on kestnud juba kuus aastat. «See projekt pole mingit moodi saladus olnud, vallakodanikud on meilt seda kergliiklusteed juba ammu nõudnud ning me oleme üheskoos maantee- ja keskkonnaametiga seda projekteerinud 2011. aastast saadik,» märkis ta.

«Me oleme kuus aastat elanud teadmises, et kohe-kohe hakkab ehitus pihta, imelik olnuks sellest siis igas vallalehes rääkida,» sõnas vallavanem. Ta lisas, et kõnnitee ehitus on valla eelarve ja arengukava avalikel koosolekutel jutuks olnud.

Siiski tunnistas Pramann, et ehk oleks ikkagi augustis koostatud vallalehte pidanud kirja panema info, et nüüd läheb tõesti pikalt planeeritud ehitus lahti.

Kümme uut puud

Maanteeameti lõuna regiooni ehitusvaldkonna juht Janar Taal sõnas, et tee projekteeriti sellisel viisil, mis kahjustaks pargipuid võimalikult vähe. Et Puhja seltsimaja park on looduskaitse all, tuli puude langetamiseks luba saada keskkonnaametilt. 

Viimane andis loa pargis maha võtta üheksa suurt puud, mis jäävad tee-ehitusele jalgu. «Neli puud jääksid seal päris asfaldi alla,» märkis keskkonnaameti lõuna regiooni looduskaitse juhtivspetsialist Kaili Viilma. 

Samuti on lubatud pargi servast võtta maha kaks puud,  kärpida mõne puu võra. Ette on nähtud mahavõetud puude asemele istutada kümme uut puud. «Uued puud tuleb istutada enamasti vanade asukohtade juurde ja pargi südamekuju ei tohiks kannatada,» ütles Viilma.

Puhjas pargipuid langetava osaühingu Vikatimees juhatuse liige Janek Pabor selgitas töid jälginud härradele, et mahavõetavate puude seisund oli kehv. «See on juba ohutuse mõttes vajalik. Esiteks on mahavõetavad puud harunenud ning see muudab puud hapraks ja ohtlikuks. Teiseks võib puude juurestik hakata kergliiklusteed lõhkuma,» märkis Pabor.

Siiski olid need tõigad kohalikele väikeseks lohutuseks. «Nojah, ega meil pole siin midagi teha. Vald ja maanteeamet teevad ikka nii, nagu nemad targemaks peavad,» lausus Andrus Sepp ja lahkus pead vangutades südamekujulise pargi juurest, millest hakkab kahe kuu pärast läbi jooksma asfalditud teelõik.