Näituse kuraator Liina Püttsepp rääkis, et «Keerdkäigud» on rahvusarhiivi kummardus Eesti Vabariigile 100. sünnipäeva puhul. Näituse keskpunktiks on pöördelised aastad 1917–1920, mida suuresti avatakse tol ajal elanud inimeste elulugude kaudu.
Labürindikujulises väljapanekus põimuvad nende inimeste elukäigud, Eesti riigi sünnivalud ning samal ajal maailmas toimunu. Amalie Plankeni mälestused koovad näituse omakorda ühtseks mustriks.
Üks päev ühes lauses
Aga miks valisid näituse koostajad väljapaneku teljeks just selle Peedupiitre talutüdruku päevaraamatu? Liina Püttsepp selgitas, et päevaraamat jõudis arhiivi paarikümne aasta eest ning juba pikalt oli peetud plaani tutvustada mingil moel seda avalikkusele, sest seal on sündmusi kirjeldatud just nii, nagu neid nägi üks täiesti tavaline inimene.
«Näitust tegema hakates oli kohe selge, et Maali päevaraamatul on siin oluline koht, sest see hõlmab meid huvitavaid aastaid ka ja sobib siia nagu valatult,» ütles Püttsepp.
Tänapäeval kipume unustama, milline oli see aeg, kui Eesti riik ei olnud veel enesestmõistetav, tõdes Liina Püttsepp.
Koolmeistri vanim tütar Amalie Planken (1879–1977) pidas päevikut peaaegu 30 aasta vältel, 1893. aastast alates kuni 1920. aastani välja. «Ta tegi sinna justkui haiku stiilis sissekandeid. Üks päev mahtus ühte lausesse, kus võttis ilusti kokku nii selle, mis toimus sel päeval laias maailmas, kui ka selle, mis juhtus talus,» muheles kuraator.
Püttsepp märkis, et Maali sissekanded olid väga osavõtlikud ning ta valutas kõige pärast südant. Eriti oma pere ja rahvaväkke läinud venna pärast, aga ka Eesti pärast üldiselt. «Vägivald teda hirmutas,» lisas ta.