Reformierakond liigub Tartus ülekaaluka võidu poole

Reformierakond

FOTO: ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF

Reformierakonna toetajaid on Tartu valijate hulgas 41,3 protsenti, teisel kohal olevate sotside poolt hääletaks kohalikel valimistel 19,5 protsenti, näitab septembri algul Postimehe ja BNSi tellimusel tehtud küsitlus.

Uuringu järgi pääseksid uude volikogusse ka Keskerakond, EKRE, IRL ja valimisliit Tartu Heaks. Keskerakonna poolt annaks hääle 9,8 protsenti valjaid, EKRE koguks 9,7 protsenti ja valimisliit Tartu Heaks 8,3 protsenti häältest. Viimasena ületaks viie protsendi künnise IRL, kelle toetajaid on 6,8 protsenti.

Valimisliitude Tartu Eest ja Südamega Tartu ning Vasakpartei summaarne toetusprotsent on 4,4.

Kolmandik ei plaani valida

Kantar Emor viis Postimehe ja BNSi tellimusel tartlaste valimiseelistuse uuringu läbi 8.-14. septembrini. Kokku küsitleti 605 tartlast, kuid veebiintervjuudele vastasid need 406 tartlast vanuses 16-74 aastat, kes plaanivad valima minna või vähemasti kaaluvad seda. Seega suhteliselt suur osa linlasi ei kavatse oktoobris peetavatel valimistel üldse hääletada.

Kantar Emori uuringujuht Aivar Voog selgitas, et ühes iga erakonna või valimisliidu nimega esitati vastajatele ka vastava nimekirja üheksa esimese kandidaadi nimi. Küsitletu pidi nimetama, millise isiku poolt ta hääletaks. Isikute toetus summeeriti nimekirja toetuseks.

Suuremateks häältepüüdjateks saavad tõenäoliselt reformierakondlane Urmas Klaas ja sotside esinumber Marju Lauristin, nentis Voog. Ta leidis, et Reformierakonna tõusu taga on nende endise suure konkurendi IRLi nõrgenemine. Sellele viitab kasvõi tõik, et varasem IRLi liige Ene Ergma on Reformierakonna kandidaatide hulgas üks suuri häälekogujaid.

Voog ütles, et küsitlus näitab võrreldes eelmiste kohalike valimistega 2013. aastal IRLi eelistuse langust kordades. Siis oli IRLi saak 21,1 protsenti häältest. «Samas, kui me augustis väiksemamahulisema uuringuga eelistusi uurisime, oli selle erakonna osakaal veelgi väiksem - alla kahe protsendi, kuid sel hetkel polnud selge, kes IRLi nimekirja tulevad ja kas nad saavad nimekirja üldse kokku,» oli tema kommentaar.

Võrreldes eelmiste valimistega kaotab selle küsitluse järgi hääli ka Keskerakond, eelmistel valimistel oli nende toetus 18,4 protsenti. Voog põhjendas, et nende nimekirja ülaosa, vähemalt üheksa esimest, sisaldab võrreldes eelmiste valimistega vähem tuntuid nimesid. Laiemalt tuntud on üksnes esinumber Aadu Must, seevastu kaua aega Keskerakonnas tegev olnud Olev Raju on nimekirjas viimane. «Kohalikel valimistel isik loeb,» lisas Voog.

Ülejäänud suuremad erakonnad ehk Reformierakond, SDE ja EKRE on oma positsioone parandamas. Reformierakond sai nelja aasta eest 28,2 protsenti häältest, sotsid 15,8 ja EKRE 2,7.

Supertulemuse kordamine

2002. aasta kohalikel valimistel kogus Reformierakond eesotsas toonase linnapea Andrus Ansipiga 39,4 protsenti häältest. Et Eesti valimissüsteemis võitja tulemus ka võimendub, jäi mandaatide jagamisel Reformierakonna osaks 46,9 protsenti, mis andis 49-kohalises volikogus 23 kohta.

Sellise tulemuse kordamine võimaldaks Reformierakonnal enamuskoalitsioon moodustada ühe ükskõik millise volikokku pääsenud poliitilise jõuga.

Reformierakonna esinumber Urmas Klaas oli kommentaaris tagasihoidlik: «Laseme valijal rääkida, ootame ära valimistulemused. Praegune Tartu koalitsioon on väga hästi töötanud, meil on olnud hea koostöö.»

Kas tundub võimalik koalitsioon moodustada ka EKREga? «Ei tundu, kompetentne linnajuhtimine peab jätkuma,» vastas Klaas.

Ta kutsus toetajaid üles valimistel hääl andma, et toetus ka valimistulemuseks saaks.

«Jeesus Kristus,» oli sotside linnapeakandidaadi Jarno Lauri esimene reaktsioon Reformierakonna toetuse suurusele. «Peab ütlema, et viiendik valijaid on oma arvamuses meiega sama meelt. See on hea. Kolm nädalat on valimiste eel pikk aeg, et oma seisukohti veel rohkem välja tuua.»

Reformierakonna toetajaid on Tartu valijate hulgas 41,3 protsenti, teisel kohal olevate sotside poolt hääletaks 19,5 protsenti, näitab septembri algul korraldatud küsitlus.

«Ega ühelegi omavalitsusele ei mõju hästi kellegi ainuvõim,» jätkas Laur. «Usun, et Tartu valija saab sellest üsna hästi aru. Loomulik, et koalitsiooni puhul juhtpartner võtab enamiku viljadest, ju siis on Tartul nelja aasta jooksul hästi läinud. Praeguse valitsuse puhul on ka sotside ja keskerakonna poolt olnud olulised rõhuasetused.»

«Reformierakond liigub võidu poole, tugev seisund tuleneb peamiste konkurentide nõrkusest,» ütles Voog. Ta lisas, et võibolla saab Keskerakond valimistulemust parandada end rohkem näidates, IRLi toetuse olulisel määral suurenemist valimisteni jäänud mõne nädala jooksul pidas ta vähetõenäoliseks.

Tagasi üles