Vihm sunnib kartulikasvatajaid ööpäev läbi tööd tegema

Saare-Anni talu kartulisaagil pole väga vigagi, aga talu peremehe Einar Saare hinnangul võib vagude vahel lainetav vesi osa kartulitest üldse põllule jätta.

FOTO: Margus Ansu

Küsimusele, kuidas kartulivõtt edeneb, vastas Jaagumäe talu peremees Mart Timmi sügava ohke ja hetkelise mõttepausiga. «Paras katastroof on praegu,» märkis Timmi, kel veel üle viiekümne hektari kartulit maas.

Katastroof, millele kartulikasvataja viitab, on tingitud pidevatest vihmahoogudest, mis ei lase kartulikombainidel põllul tööd teha.

Et aeg surub takka ja vihm ei anna asu, on Jaagumäe talus tänavu kahel korral ka kartulikombainid ööpäev ringi põldudel olnud. «Kui ilm vähegi lubab, siis tuleb kindlasti jälle paar korda ööpäev läbi kartulit võtta. Teeme 12-tunniseid vahetusi,» selgitas ta.

Ideaalsetes ilmaoludes võetakse Jaagumäe talus kartulit päeva jooksul viielt hektarilt. Et 50 hektarit seal veel kartulit maas, peaks kogu saagi koristamiseks lähiajal tulema vähemalt kümme kuiva päeva. 

«Nädala alguses tuli taas 30 millimeetrit sademeid ja põllud peavad vähemalt kolm päeva kuivama,» lisas Timmi.

Kartul jääb maha

«Nukravõitu lugu on kartuli ülessaamisega. Praegu on küll päike väljas, aga see ei kuivata sugugi maapinda,» sõnas Saare-Anni talu peremees Einar Saar.

Tulundusühistu Eestimaa Kartul juht Priit Einola, kes ka ise kartulit kasvatab, on kogu saagist üles võtnud vaid kümnendiku. «Eile (üleeile – toim) sadas tugevalt vihma, seetõttu ei saa praegu masinaid üldse põllule saata,» märkis Einola.

«Kui vihma samamoodi edasi sajab, siis jääb vist osa saaki üldse maha,» sõnas ta. Mullu, mil samuti vihm kartulivõtu tuksi keeras, jäi tal lausa neljal hektaril kartul üles võtmata.

Kuigi mugulatega ei juhtu maa sees enne öökülmade tulekut suurt midagi, muutub kartulivõtmine jahedama temperatuuriga keerulisemaks. Einola teab, et ideaalne kartulivõtuilm on siis, kui väljas on 15–20 kraadi sooja. Kui temperatuur langeb alla kümne kraadi, siis muutub mugul rabedaks ning kombain teeb kartulile viga.

Liigne niiskus kipub veel ka mugulatele mädaplekke tekitama. «See omakorda vähendab kartuli säilimist. Võib juhtuda, et neil, kel veidi kehvemad hoiustamistingimused, on kartulid aasta lõpuks salves päris mädad,» pakkus Einola.

Hind võib tõusta

Kas kehva sügise tõttu võib kartulivabariigist saada hoopis makaronivabariik ja võikriisile järgneb meie poodides kartulikriis? Enamik kartulikasvatajaid seda meelt siiski pole. Kartuli hind sõltub sellest, milline on saak meie naaberriikides. 

«Hinda ei oska ennustada, turg paneb asja paika. Kui Lätis ja Leedus on kartulisaak hea, siis kartuli hind Eestis ilmselt ei tõuse. Kui ka naaberriikides on saak kehv, siis võib ka kartuli hind tõusta,» arvas Einola.

ÜKS KÜSIMUS 

Miks Eesti kartulikasvatajad ei eelista kodumaiseid sorte?

Priit Einola

FOTO: Margus Ansu

Priit Einola, Tulundusühistu Eestimaa Kartul juht 

Põhiline mure on selles, et eestimaisel kartulil pole nii tugevat maitset, kui on näiteks Hollandi või Saksamaa sortidel. Teisalt on ka Eesti sortide saagikus väiksem. 

Me paneme kartuli maha ikka selle pärast, et raha teenida. Kui saaki pole, siis pole ka tulu.

Veel üks põhjus, miks kodumaiseid sorte vähe kasvatatakse, on see, et tavatarbija ei oska neist lugu pidada. Kodumaistest sortidest teatakse peamiselt «Jõgeva kollast», aga sellega ka asi piirdub.

Inimest, kes läheb toidupoodi kartulit ostma, ei huvita sordi nimi. Ka püsikliendid ei jäta sorte pahatihti meelde. Küsitakse kartulit vaid selle omaduste järgi: kas pudrukartulit või salatikartulit.

Tagasi üles