Tartlased tulid Lurichi-võistlustel keerulisest seisust auga välja

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu maadlejad Lurichi mälestusvõistlustel. Seisavad vasakult - Karlis Hallik, Hindrek Käppa, Kristjan Toots;
Istub Kalev/Englas treener Voldemar Press.
Tartu maadlejad Lurichi mälestusvõistlustel. Seisavad vasakult - Karlis Hallik, Hindrek Käppa, Kristjan Toots; Istub Kalev/Englas treener Voldemar Press. Foto: Erakogu.

Georg Lurich  oli oma spordikarjääri ajal ka eestluse ja spordivaimsuse kandja. Lurich polnud pelgalt kuulsaim jõumees, maailma esimaadleja, vaid oli kõige tuntum ja populaarsem eestlane nii kodus kui võõrsil.

Sünnikohast, Väike-Maarjast perega Tallinnasse elama asunud Jüri (Georg), asus 10-aastaselt õppima Tallinna Reaalkooli. Nõrga kehaehituse ja kehva tervisega Lurich oli vabastatud võimlemistundidest. Väga innukalt asus ta ennast arendama, nii keha kui vaimu. Juba 17-aastaselt oli ta mitmekülgselt arenenud noormees.

Just selle vanusegrupi (15-17) Eesti meistrivõistlusi, kreeka-rooma maadluses, peetigi möödunud laupäeval Lurichi sünnikohas. Lurichi 135. sünniaastapäeva ürituste nö. raames peeti veel mitmeid üritusi

.
Tartlased lähetasid võistlema mitmeid medalinõudlejaid, mis varasemaid tulemusi arvestades polnud võimatu plaan. Mitmed noored seekord siiski põrusid.


Näiteks, Kristjan Arold oli teises ringis samuti võitu võtmas, eduseisus 6:1, kuid mitte vajalik ja ebaõnnestunud võte andis seljavõidu hoopis vastasele. Peaaegu sama nö. kordas Karlis Hallik. Viimasel oli võiduseis piisavalt kindel veel 7-8 sekundit enne lõpuvilet, siis kasutas vastane lootusetus olukorras viimaks ühte maadlusajaloo vanimat ja kuulsamat haaret ning teenis «topeltnelsoniga» vajalikud võidupunktid. Kristjan Toots kaotas pingelises kohtumises oma põhirivaalile ja pidi samuti lohutusringis medali saamiseks oma vastased alistama.

Keerulisest olukorrast tulid tartlased siiski auga välja. Eelkõige Kristjan Toots (EMÜ SK) ja Karlis Hallik (Tartu Kalev/Englas), teistel on ka veel järgmisel aastal kadettide vanusegrupis võimalus nö. ponnistada. Mõlemad nimetatud võitsid lohutusringis, täpse maadlusega, kõik vastased ja tasuks pronksmedalid. Pronksise autasu võitis kergeimas kaalus Haaslava poiss Rainer Grosber (TÜ ASK).

Varem Eesti omaealiste meistrivõistlustel «vaid» pronksmedaleid võitnud Hindrek Käppa (Kalev/Englas), sai seekord pisut kirkama auhinna, hõbemedali.
Medalikonkurentsi sekkusid loomulikult ka maakonna klubide noored matimehed. «Peipsiäärsed SK» esindaja Aleksandr Artasov sai hõbemedali ja «MK Jaan» lootus Hannes Kolessov suutis lohutusringi samuti võita ning tasuks pronksmedal.

Medalivõitjaid kõige rohkem nö. ohustanud maadlusnoored said kõik viienda koha. Meilt olid nendeks - Keith Stseglov (EMÜ SK), Raul Lepaste ja Riivart Grauberg (mõlemad MK Jaan).

Sügis-kevadine võistlushooaeg mõjutas eelkõige osavõtjate arvu. Küll aga jagus põnevust ja konkurentsi piisavalt, sest osalesid mitmed Eesti ja Leedu koondislased. Meilt näiteks hiljuti Euroopa meistrivõistlustel (osalesid 43 riigi esinumbrid) hästi võistelnud Anar Zeinalov-5., Heiki Nabi - 5., Ardo Arusaar 12. ja Eerik Aps, kes paar aastat tagasi oli ka EMil 5. jmt.

Osavõturohkeimad olid seekord -84 kg ja -96 kg kaalukategooriad. Tartu Kalev/Englas kreekaroomlane Hardo Toots on teinud oskuste arendamisel tajutava sammu ja võidult võidule nö. sammudes saigi lõppfinaali, vastaseks tippvõistluste kogemustega E.Aps.
 

Muide, need maadlussportlased, kes hiljuti ise on rahvusvahelistel tippvõistlustel korduvalt osalenud ja sellest «karussellist» juba väljunud, on teretulnud jagama kogemusi noorematele - Kalev/Englas SK on eeskujuks näiteks Kristjan Press. Hardo Toots maadles finaalis Apsiga üllatavalt hästi, nö. midagi jäi veel puudu, aga motivatsiooni peaks ka sellest napist allajäämisest lisndumagi. Poolraskekaalus sai järjekordse auhinna EMÜ SK noormees Kaarel Maaten. Pronksmedali võitmiseks tuli temeramentse grusiinlasega (elab Eestis) maadelda nö. täismahus maadlusajaga, kolm perioodi.


Kõige kergemas kaalus osalesid Eesti noormaadlejad, Keith Stseglov oli seekord tõesti fortuuna soosik pronksmedaliga. Leedukate saagiks jäi kaks esikohta, kokku seitse auhinnalist kohta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles