Hannes Klaas: Tartu peab oma suu avama

Valimisliidu Tartu Eest linnapeakandidaat Hannes Klaas (34) on ametilt Tartu ülikooli kantselei juhataja. Ta oli tudengipõlves Tartu ülikooli üliõpilasesinduse esimees ja on poliitikas olnud üle kümne aasta. Ülikoolis õppis ta avalikku haldust. Foto: Margus Ansu

Linnapeakandidaatide sarjas vastab sel korral küsimustele valimisliidu Tartu Eest linnapeakandidaat Hannes Klaas. Ta on varem aktiivses tudengipõlves kandideerinud Reformierakonna nimekirjas, seejärel olnud Isamaa ja Res Publica Liidu liige ja eelmistel valimistel kandideeris valimisliidus Isamaaline Tartu Kodanik.

Nüüd olete valimisliidu Tartu Eest nimekirjas. Paistab nii, et kust tuul, sealt meel?

Ütleks nii, et kus on head ideed, sinna ma lähen. Minu enda maailmavaade on paremkonservatiivne. Ei ütleks, et hüppan ühest kohast teise, ma lähen kaasa ideedega. Ma ei näinud praegu Tartus ühtegi teist erakonda ega valimisliitu, millel oleks suuri ideid. 

Tulevad järgmised valimised ja olete taas mõnes uues valimisliidus?

Kohalik poliitika ei ole nagu erakondlik poliitika riigi tasandil, et sul on maailmavaade ja üks erakond. Nagu ütles Rein Toomla, siis kohalikku poliitikat tehakse ka maailmavaateta ehk kohalikest vajadustest lähtuvalt. Eks paistab.

Miks Isamaaline Tartu Kodanik ära lagunes?

Seda võib küsida üldse valimisliitude kohta. Ka Vabakund ei kandideeri ju enam. On rühm inimesi, kes tulevad välja programmiga ja lähevad seda teostama. Aastad mööduvad, tulevad uued ideed. Need ideed ei pruugi olla kogu seltskonnale enam vastuvõetavad ja moodustataksegi uus valimisliit.

Eelmine kord saite 108 häält ja volikogusse ei pääsenud. Palju nüüd loodate?

Eesmärk on saada valimisliit volikokku. Eelmised valimised võitnud Reformierakond sai 15 kohta. Meil on 15 kandidaati ja loodame kõik sisse saada.

Miks peaks tartlased teid isiklikult nüüd rohkem toetama?

Loodan, et toetatakse meie ideed. Multihall ja perekeskus toovad Tartule uut hingamist. Linnakassasse tulu, uusi turiste ja elavneb Tartu majandus. Tartu võiks hakata mõtlema, kuidas pääseda lõputust kulutamisest ja kuidas tekitada linnale lisatulu. 

Kui te eelmisel korral valituks ei osutunud, siis järelikult polnud lihtsalt nii head ideed?

Tundub nii. Eks valija ju näitab oma suhtumist, aga olgem ausad, inimene valib tuntud nägu. 108 häält pole üldsegi halb tulemus, aga põhjus võib olla ka see, et minu nimi ei ole nii tuntud. 

Ometi olete poliitikas olnud pikka aega?

Pigem taustamängijana, ei ole varem olnud linnapeakandidaat ja sellises rambivalguses. 

Teie nimekirjas on ainult 15 inimest. Miks nii vähe? 

Me ei ole rõhunud kvantiteedile, vaid kvaliteedile. Tegelikult on meie toetajaskond suur. Mitu ettevõtjat on avaldanud meile tunnustust, aga pole soovinud ise kandideerida.

Viieteistkümne inimesega ei saa volikogus enamust.

Jah, aga nagu ma ütlesin, eelmistel valimistel võitis Reformierakond 15 kohaga valimised. Seega pole see üldse väike arv.

Teie suur idee on ehitada Raadile multihall ja perekeskus, mis linna tulude suurendamise kaudu peaks lahendama kõik probleemid. 

See aitab paljude probleemide lahendamisele kaasa.

Kõlab nagu võluvits.

See on suur idee, mida teistel Tartus ei ole. Millest täna räägitakse? Bussiühendused, lasteaedade remont, tänavaaukude lappimine. Need asjad on iseenesestmõistetavad ja sellega peabki linnavalitsus tegelema. Aga kui me küsime, kust te raha saate või mis on Tartu Nokia, siis sellist asja ei käi keegi välja peale meie.

Praegu jääb inimestele mulje, et kui valida teid, tehakse Raadile suurhall?

Võib nii lubada küll.

Kuidas saate seda lubada, kui teil pole rahastuseks ühtegi lepingut? Olete küll öelnud, et raha tuleks linnalt, riigilt ja erasektorist, aga lepinguid ei ole.

Kandideerimegi sellepärast, et saada poliitilist mandaati. Eraettevõtjad ootavad rohelist tuld poliitikutelt ja Raadi planeeringut. Seejärel saame edasi liikuda Raadi kruntide müügiga, millest me oleme plaaninud saada 20 miljonit eurot tulu. Selle saaks panna linnakassa reservi ja see on juba pool halli maksumusest. 

Teine pool oleks ühekordne riiklik investeering. Kui riik annab Pärnu lennuväljale 25 miljonit eurot ja Tallinna linnahallile 40 miljonit, siis Tartu on jäämas provintsiks. Me kaotame vaikselt teist kohta. Riik ei suuna siia enam investeeringuid ja seda peaks muutma. Tartu peab tegema oma suu lahti. 

Aga kui riik ütleb, et raha ei ole ja ei tule, siis on see ju valijate petmine?

Riigil on see raha. See on läbirääkimiste küsimus. Meie võitleme ja seisame selle eest. Ajaloos on olnud teisigi suuri projekte, mis on alguses tundunud ulmelised, aga ikkagi on ära tehtud. 

Ja kui rääkida sellest, miks linna raha kulutatakse ühele suurele objektile, siis hea näide on Aura veekeskus, mis ehitati Emajõe kaldale. Siis oli samasugune debatt ning küsiti, milleks seda on vaja. Aga linn eraldas raha ning praegu  me ei kujuta ette Tartut ilma Aurata.

Saku suurhall kõikus aastaid pankroti äärel. Miks peaks Tartu suurhallil minema teisiti?

Küsin vastu, kas olete viimastel aastatel Saku halli uurinud.

Rääkisin hiljuti halli tegevjuhi Tarmo Hõbega ning ta ütles, et on väga raske. Üritusi, mis toovad halli puupüsti täis, on aastas ainult viis-kuus. 

Saku suurhalli probleem on see, et neil on üks suur saal. Seda rentida pole lihtne. Arena multihall  on kahetasandiline ehk saame vajaduse korral põrandat tõsta. Võimalik on planeerida mitut üritust korraga. Saku hall saab aastas kavandada maksimaalselt 160 üritust, kuna on vaja sellele eelnevat ja järgnevat päeva varustuse ülespanekuks ja mahavõtmiseks. Saku suurhalli võimalused on piiratud, aga ma julgen väita, et nad majandavad ennast hästi ära. 

Kui teha Raadile suurhall, siis kui ruttu hakkab selle mõjul Tartu rahvaarv kasvama?

See on hea küsimus. Tahate saada aastaarvu, mil meil on 150 000 elanikku?

Millal on 110 000 näiteks?

Halli mõju transpordiühendustele on kiirem kui elanikkonnale. Inimene vaatab selle järgi, kas siin on midagi teha. Nii töö kui kultuuri mõttes. Ja kas siit saab lihtsalt Euroopasse. Kui need on tagatud, siis kaalub ta juba Tartusse jäämist. Ma ei hakka konkreetset aastat lubama, aga usun, et ühel hetkel see on.

Millised on Tartu suurimad probleemid, mida suureneva eelarvega saab hakata lahendama?

Me räägime kolmest asjast. Kõigepealt linna eelarvest, mis on miinuses (tasakaal on saavutatud laenurahaga – toim) ja mida tahetakse edasi kulutada. Ehk küsimus on, kust me tulevikus raha võtame. Teine probleem on see, et inimesed lähevad ära ja neid ei tule juurde. 70 protsenti ülikooli lõpetanutest lahkub Tartust. Vaid viis protsenti Eestit külastavatest turistidest käib Tartus. Aga turistidelt saame me lisatulu. Kolmas probleem on transport. Küsimus on selles, kas me jääme doteerima või tekitame Tartu järele nõudluse. Siis saaks avada uusi lennuliine. Praegu ei ole täitumus nii suur, et neid oleks otstarbekas avada. 

Kas Tartu ühistransport toimib hästi? 

Ei toimi, aga need on juba sellised teemad, mis on iseenesestmõistetavalt linna lahendatavad probleemid, mitte valimislubadused. 

Inimesed tahavad teada teie seisukohta.

Me toetame nende probleemide lahendamist, aga me ei too neid eraldi oma platvormis välja. Kui mõne lasteaia katus laseb läbi, siis tuleb see ära parandada. Meil polnud soovi kirjutada kokku sadu lehekülgi valimisplatvorme, mida keegi ei loe. 

Kas Tartu peaks ehitama sotsiaalmaju?

Kui selleks on vahendid, siis võib. Aga küsimus on valikutes. Kas me suuname raha objektidesse, mis võtavad edaspidi raha, või suuname sinna, mis toob meile raha juurde.

Sotsiaalvaldkond ei too kunagi raha juurde. 

Just, aga see on väga vajalik valdkond. Tuleb seista selle eest, et meie lasteaiakoha tasu langeks. Aga seda saab teha siis, kui tuleb linnale lisaraha. Kui raha on, võiks linn toetada näiteks õuelasteaedu. See on selline lasteaed, kus lapsed on terve aja õues ja õpivad füüsilise tegevuse kaudu. Tartus on üks selline olemas. Lapsed on kogu aeg õues.

Mis on praeguse linnapea Urmas Klaasi suurim miinus?

Mul on tunne, et linnapea ja Reformierakond on langenud mugavustsooni. Toimub stoiline kohapeal olemine ja mõtted on otsa saanud. 

Miks meil on endiselt alla 97 000 elaniku? Miks linnaeelarve on miinuses? 

Nad on võimul olnud tükk aega ja nüüd lubavad turvalist koduteed. Kas seni on nad seda ebaturvaliseks teinud? Paratamatult tekib linlasel küsimus, kus nad varem olid ja miks nad varem seda teinud pole.

Kui te ei saa võimule, siis mis saab multihalli ideest?

Jätkame multihalli eest võitlemist. Kindlasti me ei lahku nii lihtsalt ja kindlasti püüame linnakodanikena seda teemat edasi survestada.