Kas rohukonn võib saada järglasi kärnkonnaga?

Rohukonn kärnkonna seljas. Foto: Martin Pau

Kas rohukonn võib saada järglasi kärnkonnaga, keda ta on paaritumistuhinas krabanud?

Vastab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi teadur Riinu Rannap:

Ei. Asi on lihtsalt selles, et kõrgvee ajal, kui soodsaid kudemiskohti on palju, on isased konnad valmis haarama iga neist mööduvat kahepaikset, et mitte emase tulekut maha magada. Paljunemisinstinkt on niivõrd tugev. Konnad, eriti harilikud kärnkonnad, võivad krabada ka veepinnal ujuvaid puutükke.

Tavaliselt vist jääb selline lootusetu üritus väga lühikeseks ja lõpeb pärast paari tõrjuvat häälitsust. Miks siis mõnikord ühest liigist konn teist liiki konna kuidagi vabastada ei taha? Kas ta on kuidagi eriti juhm?

Pigem kehtib loogika, et parem üritada rohkem kui pärast kahetseda. Aga mille järgi teeb konn otsuse sobimatu partner lahti lasta, ei oska ma küll öelda.

Teatavasti eluneb meil järvekonna ja tiigikonna ristand veekonn. Miks rohukonna ja kärnkonna ponnistusest hübriide ei tule?

Järve- ja tiigikonn on ühe perekonna liigid, geneetiliselt lähedased.

Aga on meil teisi konnaliike, kes on võimelised andma hübriide?

Ei. Raba- ja rohukonn kuuluvad küll samasse perekonda, aga neistki pole teada omavahelist ristumist.

Kas inimesel on mõtet lootusetutele juhtumitele vahele astuda, hakata konni lahutama?

Ei. Oskamatusest võib inimene konni vigastada. Las nad olla, nagu nad on. Küll nad ise aru saavad.