Õpetaja laseb mudilastel kõike proovida, ka töö tegemist

Annelinnas asuva Sipsiku lasteaia Tõrukeste rühma lapsed ei jää õpetaja Kaidi Lahest sammugi maha. Nii kui õpetaja mõne põneva mängu riiulist välja tõstab, on tõrukesed kohe jaol. Nad teavad ka väga hästi, et neid mänge peab hoidma, ei ole nii, et kui midagi katki läheb, toob õpetaja kohe uue. Foto: Mari-Liis Pintson

Nii kui Sipsiku lasteaia õpetaja Kaidi Lahe võttis pildistamiseks välja enda meisterdatud osavusmängu, olid tema rühma lapsed nagu kõpsti teisest toast kohal ja tahtsid kõik õpetajaga kaasa mängida.

«Ma katsetan, täpselt nii, nagu lapsed õpivad,» rääkis Lahe, kellest sai äsja üleriigilise aasta haridustöötajate konkursi nominent lasteaiaõpetajate kategoorias. Ka see torn, millele õpetaja pildistamise ajal pintsettidega pehmeid karvapalle ladus, on üks järjekordne katsetus: üksteise otsa kleebitud papirullide külge on kuuma liimiga kinnitatud jäätisepulgad, nende peal omakorda pudelikorgid.

Samamoodi saavad tema rühma lapsed mängida riisiga, mille õpetaja on toiduvärviga kirevaks teinud, või sõeluda kuivatatud herneterade seet välja soola. Tõrukeste rühmast leiab ka karpe, milles eri suuruses poldid ja mutrid või hoopis lukud ja võtmed. Lapsel tuleb leida igale mutrile sobiv polt ja igale lukule sobiv võti, nii arendavad nad oma näpuosavust.

Ideede generaator

Need karbid on justkui isa või vanaisa garaažist, milles paljud praeguse aja täiskasvanud võisid tundide viisi maailma avastada. Kaidi Lahe tõdes, et nüüd on linnalastel keeruline selliseid garaaže leida, ka paljud vanaemad-vanaisad elavad ju linnas.

Sipsiku lasteaia õppealajuhataja Marika Kaldaäär tõi seepeale näite, et õpetaja Kaidi on lasteaeda vedanud ka puupaku ja lasknud lastel sellesse naelu toksida. «Ta on meil täielik ideede generaator,» lisas Kaldaäär.

Tõrukeste rühmas saavad lapsed käed külge panna ka koristustöödel. Kui ikka riisi või soolaga mängides midagi põrandale pudeneb, võtab laps ise harja ja kühvli ning koristab enda järelt ära. Kui rühmas on voodipesu vahetamise päev, proovivad ka lapsed oma padjale uue püüri panna.

«Ega nad saagi seda padjapüüri ümber, aga nii kaua, kui nad tahavad, las proovivad,» lausus Kaidi Lahe. Ta on veendunud, et lastel tuleb lubada mõnes asjas ka läbi kukkuda. «Oleme ka vanematele öelnud, et laske neil ise asju teha, võtke selleks aega,» lisas ta.

Perekonna «viga»

Lasteaias töötamine on Kaidi Lahel küll juba geenides, sest nii tema ema, tädi kui vanaema olid omal ajal lasteaednikud. 18 aastat tagasi Keila lasteaias tööle asudes õppis Lahe oma toonaselt kolleegilt Montessori pedagoogikat, mille põhimõtete järgi tegutseb siiani. See on ka põhjus, miks tema rühmas leidub palju ise tehtud mänguvahendeid ja tavapärasest vähem plastlelusid.

Kõige tähtsam on talle olla ise laste tasandil, et nad tunneksid end lasteaias hästi. Kui vaja, viskab ta end koos lastega põrandale pikali, kui vaja, laseb ka ise õues liugu. Alles paar päeva tagasi lubas ta lastel rahumeeli porilombis plätserdada. «Võin nendega kõike teha, mul ei ole hirme või takistusi. Kui tuleb mõte, teeme ära,» on õpetaja avatud uutele mõtetele, ka siis, kui nendega tulevad välja lapsed ise.

Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal «Eestimaa õpib ja tänab» neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. Lisaks Kaidi Lahele on parima lasteaiaõpetaja nominentide seas Tallinna lasteaia Pallipõnn õpetaja Gladi Sivard ja samuti pealinnas töötav Rännaku lasteaia õpetaja Marika Moks.